Kuigatsi vald 1869 - 1950 vallapiirid 1938
1922 - Kuigatsi vallas on 3781 elanikku. Vallavalitsuse moodustab vallavanem kolme abiga. Sekretär töötab ühe abilise ja õpilasega. Nõukogus on 17 liiget. 150 protokollist on 146 seadusega kooskõlas olnud. Lõuna-Eesti 04.02.1922
- Esimese rahvalugemise järele eestis 1 110 538 elanikku.
Kuigatsis (ühes Priipalu ja Puka alevikuga) rahvastiku tihedus 24,4 inimest ruutkilomeetri peale. Kuigatsi vallas on 488 maja, 3596 elanikku, 117,7 naist 100 mehe peale. 7.03.1922
1927 - Kuigatsi uus vallavalitsus. Uuesti valitud vallavolikogu omal esimesel koosolekul 17. märtsil s.a. kujundas vallavalitsuse järgmises koosseisus: vallavanemaks valiti Peeter Ojaver ja abideks Jaan Jeppe, Johannes Mäelo, Peeter Klaassepp. Sekretäriks valiti ühel häälel tagasi senini lugupeetud sekretäri kohusetäitja Karl Sillmann. Vallavanemale määrati palgaks 2000, abidele 1000 ja sekretärile 8400 marka kuus. Revisjoni komisjoni valiti Johannes Saral, Peeter Pool, Leopold Paabstel, Hermann Trees ja Peeter Hermann. 19.03.1927
1929 - Kui suured on Valgamaa vallad. Suurem vald on maa-ala poolest Karula ja elanike arvu poolest Kuigatsi. Kõige väiksem vald on Leebiku. Kuigatsis on 14 606,00 ha ja 3750 elanikku. 16.11.1929
1930 - Kuigatsi uued vallavolinikud. Kuigatsi vallavalimistel said kohti: põllumehed 11 kohta, asunikud 8 kohta ja väikemaapidajad, töölised 6 kohta. Vallavolikokku pääsevad järgmised isikud. Põllumehed: Johannes Oja, Kuusik, Peeter Hermann, Peeter Madisson, Jaan Rosenberg, Peeter Ojaver, Juhan Hallik, Kusta Kakk, Karl Valgepea, Kristjan Hänilane, Leopold Pabstel. Asunikud: Paul Prits, August Raudsepp, Jakob Kiivit, Vidrik Käärik, Jaan Kirk, Hans Dorbek, Jaan Kiivit, Karl Tuvi. Väikemaapidajad ja töölised: Paul Ivan, Peeter Hermann, Peeter Oinas, Hermann Trees, Juhan Rosenberg, Paul Tera. Kõige rohkem kriipse said: Peeter Ojaver 114 kriipsu, Jakob Kiivit 97 kriipsu ja Peeter Hermann 78 kriipsu. 11.03.1930
1934 - Valgamaal 25 818 elanikku. Naistel 1 1/2 tuhandeline ülekaal. Suuremaks vallaks Valgamaal Kuigatsi. Koorküla naised kõrges hinnas. Rahvalugejaid koheldi igal pool hästi. Üksikute valdade järele on elanikke järgmiselt: Helmes 1080, Holdres 551, Hummulis 1534, Jõgevestes 967, Kaagjärves 1221, Karulas 2715, Keenis 843, Koorkülas 753, Kuigatsis 3392, Laanemetsas 1356, Laatres 1340, Leebikus 585, Lõvel 823, Sangastes 3050, Patkülas 875, Soorus 744, Taageperas 1592, Tahevas 1316, Tõllistes 1081. Väiksem vald Valgamaal oleks seega Holdre ja suurem Kuigatsi. 10.03.1934