Ajalehest Lõuna-Eesti 1921 – 1940  

1921

- avatakse kõrgem algkool Kuigatsis 26.09.1921

- Kuigatsi vallas on 3781 elanikku. Vallavalitsuse moodustab vallavanem kolme abiga. Sekretär töötab ühe abilise ja õpilasega. Nõukogus on 17 liiget. 150 protokollist on 146 seadusega kooskõlas olnud. 4.02.1922

- Esimese rahvalugemise järele eestis 1 110 538 elanikku.

Kuigatsis (ühes Priipalu ja Puka alevikuga) rahvastiku tihedus 24,4 inimest ruutkilomeetri peale. Kuigatsi vallas on 488 maja, 3596 elanikku, 117,7 naist 100 mehe peale. 7.03.1922

- 20. mail 1922 kell kaks öösel põles Puka mõisa härrastemaja maha kus juures endise mõisa omaniku toakraam ära põles. Nimetatud mõisa valitseja, kes maja teisel korral olevale teenijale appi tõttas, on elukardetavaid tulehaavu saanud ja nende tagajärjel 25. mail surnud. 27.05.1922

- Puka spordi seltsi „Olympia“ tegevusest. Ajalehtedes on sagedasti pikalt ja laialt Puka elust räägitud, kui selle juures on – kas meelega ehk kogemata – ära unustatud, Puka sp. selts „Olympia“. Möödaminnes on natukene riivatud, et Pukas ka kehakultuuri arendamise selts on, ja see on kõik. Et aga mainitud seltsi tegevusest õiget pilti saada ja näha millises õhkkonnas temal töötada tuleb, siis peame pikemalt ta juures peatuma. 15.11.1922

- Kuigatsi karskusseltsi esimees maaliitlane J. Luter. 6.12.1922

- Kuigatsist. Kuigatsi on üks tuttavamatest nimedest tervel meie kodumaal ehk Wabariigis. Ta ei ole tuttavaks saanud mitte oma majanduslise jõukuse ega ka vaimlise arenemise tõttu, vaid selleläbi, et ta geograafiliselt tähtsal kohal asub. Nimelt võtab ta oma alla maad kahelpool endise Põhja-õhtu või praeguse Tallinna-Valga raudteed.

Hariduse saamiseks on Kuigatsis 5 kooli: Puka 4 klassiline algkool 160 lapsega ja 4 õppejõuga, Vaalu 4 klassiline algkool 100 lapsega ja kahe õppejõuga, Priipalu 4 klassiline algkool 70 - 80 lapse ja kahe õppejõuga, Keerdi 2 klassiline algkool 30 - 40 ühe õppejõuga, Kuigatsi mõisa kõrgem algkool 30 - 40 lapsega ja kahe õppejõuga.

Kuigatsi karskusselts, Kuigatsi hariduse selts, Priipalu tuletõrje selts, Puka tuletõrje selts, Puka jahi ja spordi seltsid.14.02.1923

- Kuigatsist. Mägiste jaam. Mis sõjaajal tekkis ja praegugi veel endiseid aegu meelde tuletab, on siiski kohaliku tähtsusega. 24.02.1923

- 21. veebruaril peeti Kuigatsis härrade Sauli ja Otsingi eestvõttel piimaühisuse asutav koosolek. Meierei mõeldakse sisse seada mõisa endises viinaköögis. Loodetakse ümberehitus ning inventari muretsemise töödega kevadeks lõpule jõuda ja meierei mai kuuks käima panna. 10.03.1923

- Valgamaalt. Kuigatsi ühismeierei. Möödunud talvel asutati Kuigatsisse herrade Otsing´i ja Saul´i eestvõttel ühispiimatalitus. Saades riigilt toetuslaenu, asuti suure hoolega tööle. Piimatalituse inspektor herra Emblik sõitis kohale, seadis tarvilised plaanid ja eelarve kokku. 18.07.1923

- Sangaste kihelkonna kongressil 23. ja 24. märtsil 1924 Kuigatsi Vaalu koolimajas osales 232 inimest, vastuvõetud resolutsioonid.

6. Kongress tunnistab tarviliku avada rahvaraamatukogu Vaalu algkooli juure. 5.04.1924

- Rahvamajad. Kongress tunnistab tarvilikuks karskete rahvamajade asutamise ja korraldamise selles sihis, et nad kultuurilistele nõuetele vastaksid ja rahva hariduslise ja kõlblise tasapinna tõstmiseks kaasa aitaksid. Esialgu tuleks rahvamajade asutamiseks kasutada endiseid mõisa ruume ja rahvamaja valitsemist juhatagu aateliste seltskondliste organisatsioonide juhatused. 9.04.1924

- Puka tuletõrje selts alustas omale maja ehitamist

- Vallanõukogu ja vallavalitsuse päevad Kuigatsis 31.01.1926

- Avalikud ettekannete kohad maakonnas. Kuigatsi asunduse algkoolimaja, Vaalu algkoolimaja, Priipalu algkoolimaja, Keerdi algkoolimaja, Puka algkoolimaja, Kuigatsi kaitseliidu maja. 10.02.1926

- Akadeemiline Emakeele selts... soovitab tarvitada ... Kuigatsi (mitte Kuikatsi)... 5.06.1926

- Vabadussõjas langenuile mälestustahvli õnnistamine ja avamine Kuigatsi mõisas kaitseliidu majas. Vabadussõda on nõudnud Kuigatsi vallalt 16 ohvrit. Hallik Jaan, Hansu p. Kaaramaa Mihkel, Jaanip. Kübarsepp Peeter, Ernsti p. Künnapuu Johannes, Kusta p. Künnapuu Hans, Peetri p. Kiivit Aleksander, Peetri p. Laut Kusta, Jaani p. Meister Leopold, Peetri p. Mägi Paul, Peetri p. Orav Matt, Tõnise p. Orav Paul, Tõnise p. Pillau Jaan, Johani p. Sokk August, Jaani p. Tammemägi Aleksander, Peetri p. Tera Jaan, Peetri p. Täht Johannes, Jaani p. 23.06.1926

- Üks mahajäetud maja. Tähelepanu peaks väärima Kuigatsi vana hobuste postijaama praegune olukord. 22.09.1926

- Kuigatsi hariduse seltsi raamatukogu asub Priipalu algkooli juhataja ruumes. On avatud harilikult raamatute saamiseks ja vahetamiseks igal pühapäeval kella 11-13 ja ka muul ajal, kui võimalik. Raamatute saamiseks tuleb kogu hoidja algkooli juhataja hr. P. Lutheri poole pöörata. Raamatuid saab kuni kaks köidet korraga kahe nädalase aja pääle. 6.10.1926

- Rahvaraamatukogu Kuigatsi mõisa. Mineval aastal tegi Kuigatsi mõisa koolijuhataja juttu, et nimetatud kooli juurde oleks tarvilik asutada rahvaraamatukogu, kuid siis vaieldi sellele vastu. Neljapäeval 4. 11. oli nimetatud kooli juures karskusnädala kõneõhtu. Pääle kõnet raamatukogu asi uuesti harutusele ning häälte enamus tegi otsuse, et pühapäev 14.11. kell 3 p.l. uuesti kokku tulla ja laiemalt selle üle nõu pidada. Kuigatsi raamatukogule määrati umbes 7000 marka, mis aga senini kasutamata oli. 10.11.1926

- Kuigatsi naiskaitseliit. 21.11 organiseeriti Kuigatsis naiskaitseliit. Juhatus moodustati viie liikmeline, sinna kuuluvad "esinaine" prl. O. Pikkat, liikmed prld. M. Burga, W. Pommer, K. Treimann ja pr. E. Hermann. 27.11.1926

- Puka Tuletõrje seltsimaja õnnistamine 9. jaanuar 31.12.1926

- Pidu Vaalu raamatukogu hääks. Kolmekuninga päeval 6. jaanuaril peetakse Kuigatsi mõisas kaitseliidu kodus Vaalu raamatukogu hääks piduõhtu. Eeskavas "Pärna talus" ja pääle selle rida kaunimaid laule ja lõpuks tants. Soovitav oleks kõigidel pidule minna. Meil on Kuigatsis hädasti tarvis üht korralikku rahvaraamatukogu, mida meie loodame tulevikus kindlasti saada. 5.01.1927

- Puka tuletõrje seltsi maja. Uus kena seltsimaja Valgamaal juures. Pühitsemine oli pühapäeval. 12.01.1927

- Tulekahju Mägiste laskemoona ladus. Teised laod suudeti päästa. Laupäeval kella 9 - poole 10 paiku pääses Mägiste raudteejaama lähedal Kuigatsi mõisas asuvas sõjaväe laskemoona ladus tuli lahti. 12.01.1927

- Mägiste tulekahju. Valga abikomissari poolt asi selgitatud. Põhjuseks sõdurite ulakus. 26.01.1927

- Kuigatsis tõsteti vallavolikogu koosolekul 20. veeb. otsustati vallavalitsuse ettepanekul tõsta vallaametnike palku järgmiselt: vallasekretäril 90 kr. pealt 100 kr. kuus, kohtukirjutaja töötasu (10 kr.) 15 kr. peale, kantseleiametniku palk (50 kr.) 55 kr. kuus, vallakohtu esimehel 4 ja liigetel 3 kr. peale. Volikogu ettepanekul tõsteti kõik päevarahad 1 kr. 1,50 kr. peale. 26.02.1927

- Vabaduspäev Kuigatsis 2.03.1927

- Kuigatsi uus vallavalitsus. Uuesti valitud vallavolikogu omal esimesel koosolekul 17. märtsil s.a. kujundas vallavalitsuse järgmises koosseisus: vallavanemaks valiti Peeter Ojaver ja abideks Jaan Jeppe, Johannes Mäelo, Peeter Klaassepp. Sekretäriks valiti ühel häälel tagasi senini lugupeetud sekretäri kohusetäitja Karl Sillmann. Vallavanemale määrati palgaks 2000, abidele 1000 ja sekretärile 8400 marka kuus. Revisjoni komisjoni valiti Johannes Saral, Peeter Pool, Leopold Paabstel, Hermann Trees ja Peeter Hermann. 19.03.1927

- Teisel pühal oli Kuigatsi kaitseliidu kodus....pidu. 23.04.1927

- Kuigatsi vabatahtlik tuletõrje ühing pidas 8. mail oma uue põhikirja järele esimest pääkoosolekut. Ühingu esimeheks valiti ühel häälel Johan Jaakson, abiesimeheks Peeter Pool, kassapidajaks Jaan Klaassepp, abiks Jaan Kiivit, sekretäriks Karl Sillmann, abiks Paul Uibopuu, varahoidjaks Paul Tera, abiks Peeter Park. Komando päämeheks valiti Eduard Paltser, abiks Leopold Sillmann ja Feliks Kukrus: Revisjoni komisjoni valiti Martin Siimann, Kusta Pihu ja Paul Raamat. Ühingu auliikmeks on Peeter Kuusik. Ühingul on liikmeid 57. 11.05.1927

- Kohtuotsus Mägiste pahvatuse asjus. 22.06.1927

- Seltside liit Kuigatsisse. Pühapäeval, 31. juulil kell 12 p.l. on Kuigatsi as. algkoolis Kuigatsi seltside liidu asutamiskoosolek ja samal päeval kell 4 p.l. Kuigatsi karskusseltsi üldkoosolek. 30.07.1927

- Kuis asutati Kuigatsi karskusselts. See oli 1901 aastal, kui ühel osal Kuigatsi tolleaegsetest agaramatest tegelastest mõte tärkas koha pääle ühte seltsi asutada. Jäädi peatuma karskusseltsi juure, sest selle põhikiri võimaldaks küllalt laiaulatuslist tegevust, ning annaks võimaluse mitmel alal tegutseda. 1901 aasta suurel reedel tegid H. Sutt, J Zirk, P. Visnapuu ja J. Roots Keerdilt Priipallu minnes otsuse: teisel pühal, 2.aprl. samal aastal Keerdile kokku tulla ja sinna ka teisi kutsuda, kellest seltskondlises tegevuses midagi loota võiks.

Nimetatud päeval tuldigi kokku ja tehti otsus seltsi asutamiseks. Põhikirja väljatöötamine jäeti H. Sutti hooleks, kes sel ajal kooliõpetajaks oli. H. Sutt seadis põhikirja kokku, see vaadati ühiselt üle ja aprilli lõpul hakati allkirju koguma, et seltsi registreerida. Allakirjutajaid leidus kuuekümne isiku ümber. Mai teisel poolel saadeti põhikiri registreerimisele, kust ta siiski paaril korral tagasi tuli. Ükskord vene-keelse tõlke tegemiseks ja teinekord mõningate väikeste vormiliste paranduste ettevõtmiseks. Lõpuks kinnitati põhikiri 1902 aasta 18. jaanuaril, ja 3. märtsil oli kinnitatud põhikiri kohapeal käes. Seltsi avamine ja esimese eestseisuse valimine peeti 5. mail, kus esimeheks kooliõpetaja Hans Sutt valiti. Avamispidu peeti 23. juunil 1902 aastal Kuigatsi mõisa küünis, kus Vaalu koor vaimulikke laule ette kandis, "Postimehe" toimetuse liige E. Enno pidukõne pidas. Kõnega esines veel esimees H. Sutt ja kanti ette mitmeid laule ja kaks näitemängu. See Kuigatsi karskusseltsi esimene avalik esinemine on alal hoidnud materjali ja mälestuste järgi inimeste keskel väga hää mulje jätnud. Ka sissetulek pidust oli õige hää. Nii algas kõne all olev selts 25 aasta eest oma tegevust. 7.09.1927

- Õpering Kuigatsisse. Kuigatsi noorte huvid on senini olnud liig lähedalt seotud labaste "simmanite" ja joomingute korraldamistega. Kuid osa noori mõtlevad teisiti. Nad tahavad leida kultuursemaid ajaviite ja lõbutsemisvahendeid, tahavad arendada oma silmaringi ja nimelt õperingi ellukutsumisega. Tõuget selleks saadi hra Flussi kõnest, kes 16. okt. Kuigatsi algk. ruumes vabaharidustöö vahenditest kõneles. Et asjaosaliste on keskkooli haridusega noori, kes võivad omi teadmisi edukalt anda kaasnoortele, siis võib õpiring edukalt töötada. 5.11.1927

- Kuigatsi karskusselts 25. aastane 18.01.1928

- Vaimliselt on Kuigatsi ka praegu veel endiselt "tupevald" 1.02.1928

- Kuigatsi vaimliselt. Korrektiiv ühele eelmisele kirjutusele. 15.02.1927

- Kuigatsi-Vaalu rahvaraamatukogu selts pidas 26.veebr. oma aasta pääkoosolekut. Rahvast oli koosolekule rohkesti ilmunud. Uude juhatusse valiti: esimeheks Ed. Tapfer, abiks J. Kapp, kirjatoimetajaks Ella oja , abiks A. Hurt, kassapidajaks Ed. Hurt, abiks A. Tera, raamatukogu hoidjaks M. Siiman, revisjoni komisjoni valiti J. Oja, H. Piho, J. Jänes. Asutati ka pidutoimkond. Liikmeteks valiti: E. Oja, H. Sarapuu, Ed. Hurt, J. Jänes, K. Baltser. 3.03.1928

- Priipalu vägimees. Kui karsklane konna sööb 28.04.1928

- Vaalu palvemajas pühitseti Kuigatsi tuletõrje lipp. 23.06.1928

- "Nõelasilm Kuigatsis 28.07.1928

- Kuigatsis püstitatakse hauakive elavaile. 21.08.1928

- Kuigatsi "ausammas" 23.08.1928

- Haruldane haridustempel ja tema energiline juht. 110-aastane Kuigatsi Vaalu algkool. 3.01.1929

- Kuigatsi mälestab vabastamispäeva. Leina jumalateenistus kaitseliidu kodus. Paraad. Väljaspool kõnelejad. 17.01.1929

- Mälestusi ja läbielamusi Kuigatsi punaseist päevist. Kümme aastat tagasi külvasid Kuigatsi põldudel kahurid ja kuulipildujad surma kuule. Homme mälestatakse saabunud vabadussilmapilku. 26.01.1929

- Kuigatsi mälestas vabastamispäeva. Meeleolurikas jumalateenistus ja aktus. Viissada inimest oli pidustustele ilmunud. 29.01.1929

- Kuigatsi kaitseliitlased koos. Uus juhatus ametisse. Pühap. 3 märtsil oli Kuigatsi kaitseliidu kodus pääkoosolek. Koosolek algas 1,5 tunnilise hilinemisega ning koos oli üle 30 kaitseliitlase. Võeti vastu 1928. a. aruanded ning seati kokku oleva aasta eelarve. Nimetamise väärt on ka kaitseliidu kavatsus Kuigatsi asunduses veel teist maja osta. Samuti kaitseliidule oma orkestri asutamine. Aasta aruanded ning eelarve seati kokku - 210 000 senti tasakaalus. Suurem kulu - 100 000 senti orkestri asutamiseks, millist loodetakse näitemüügist katta.

Juhatusse valiti: hrad Oja, Raudsepp ja Jaan Kapp. Revisjonikomisjoni: hrad Rosenberg, Tera ja Kukrus 5.03.1929

- Kuigatsi karskusselts tegevuses. Hiljuti ärapeetud Kuigatsi karskusseltsi pääkoosolekul valiti seltsile uus juhatus, kuhu said: Paul Mägi, kpt. J. Jakunovits, P. Ivan, Rob. Sildnik, Heinr. Tamm ja neiu Rosalie Ivan. Revisjoni toimkonda valiti J. Allik, J. Gross ja A. Hurt. Seltsi tegevust, mis on olnud senini passiivne, tahab uus juhatus elustada, kusjuures on ettenähtud päätegevus vahenditena: uute liikmete kogumine, karskusmeelsuse ja kirjanduse levitamine ning loengute korraldamine praktiliste eluküsimuste üle. Selts on üks vanemaid ja tal on praegu varandusi 4300 sendi suuruses. 27.04.1929

- Jüriöö Kuigatsis. rahvamurd pidustusi jälgimas 7.05.1929

- Kuigatsi tuletõrje pidustusi. 18.06.1929

- Kuigatsi "mälestab". Lange põlvili rändaja ristikivile. 6.08.1929

- Kuigatsi ja Priipalu sõjaädaohus. Suured kaitsemaleva manöövrid lau- ja pühapäeval. Sinised ja rohelised vastamisi. Lahingutest võtavad osa soomusautod ja ratsarühm. 17.10.1929

- "Sõda" on lõppenud 22.10.1929

- Lõbusaid vahelugusid Kuigatsi "sõjapäevilt". 24.10.1929

- Kui suured on Valgamaa vallad. Suurem vald on maa-ala poolest Karula ja elanike arvu poolest Kuigatsi. Kõige väiksem vald on Leebiku. Kuigatsis on 14 606,00 ha ja 3750 elanikku. 16.11.1929

- Üldine asi jõulistes kätes. Jooni naiskodukaitse tegevusest. Edu saadab tööd, kui üldised asjad on tublides kätes. Rõõm on näha saavutusi ja töötegijaid ning väike meeletuletus ja aitümagi pole üleliigne. Rõõmustaval kombel on kukkunud peiju Kuigatsi naiskodukaitse lühike 3 aastase tegevuse aruanne. Ühing on asutatud 1926. a. 21. nov., tõeliselt tuleb aga arvestada naiskodukaitse tegevusega tublisti varem. Algul oli ühingus 12 liiget, nüüd 32. Kogu tegevusaja vältel on naiskodukaitse töötanud ennastsalgavalt ja on saavutanud tulemusi. Kõigil kohaliku kaitseliidu taktikalistel õppustel ja manöövritel on naiskodukaitse korraldanud toitlustamist. Pidude korraldamisel on aidatud mitmekülgselt kaasa ning on hangitud ka summi eraldi pidudega ja loteriidega. On korraldatud kaks majapidamise kursust - 1926. ja 1929. a. milledest eriti elavalt osa võeti. Dr. H. Saksi juhatusel korraldati 1928. a. osavõturohked sanitaarkursused ning läinud aastal alati prl. viksi juhatusel poolehoiurikkad ja huviküllased rahvatantsu ning iluvõimlemise kursused, mis kestavad praegugi. Eriti häätahtlikult ja vennalikult suhtus alguspäevil naiskodukaitse tegevusse kohal. kaitseliitlased eesotsas tolleaegse pääliku hra Otsingiga. Viimase õhutusel ja prl. Pikkati energilisel eestvõttel kutsutigi ellu naiskodukaitse. Tänu tehtud töö eest, eriti prl. Pikkatile, kelle kätes on kohap. osakonna juhtimine alguspäevist siiani. 25.01.1930

- Kuigatsi pidupäev. Mälestati enamlaste hirmuvalitsuse alt vabanemise 11. aastapäeva. 28.01.1930

- 10. rahu aastapäev Kuigatsis. 4.02.1930

- Kuigatsi uued vallavolinikud. Kuigatsi vallavalimistel said kohti: põllumehed 11 kohta, asunikud 8 kohta ja väikemaapidajad, töölised 6 kohta. Vallavolikokku pääsevad järgmised isikud. Põllumehed: Johannes Oja, Kuusik, Peeter Hermann, Peeter Madisson, Jaan Rosenberg, Peeter Ojaver, Juhan Hallik, Kusta Kakk, Karl Valgepea, Kristjan Hänilane, Leopold Pabstel. Asunikud: Paul Prits, August Raudsepp, Jakob Kiivit, Vidrik Käärik, Jaan Kirk, Hans Dorbek, Jaan Kiivit, Karl Tuvi. Väikemaapidajad ja töölised: Paul Ivan, Peeter Hermann, Peeter Oinas, Hermann Trees, Juhan Rosenberg, Paul Tera. Kõige rohkem kriipse said: Peeter Ojaver 114 kriipsu, Jakob Kiivit 97 kriipsu ja Peeter Hermann 78 kriipsu. 11.03.1930

- Vaalu laulukoor 60 aastane. Koor on osa võtnud kõigist laulupidudest. Praegu on koorijuhiks tuntud seltskonnategelane Henn Sarv. 29.03.1930

- Tuletõrje pere koosolek Kuigatsis. Vanad tegelased valiti tagasi. 8.04.1930

- Kuigatsi kaitseliidu kompanii päälikute vahetus. Uueks päälikuks Jaan Raudsepp. Uude juhatusse valiti: Jaan Kurg, Vold. Kapp ja Juhan Oja. Revisjoni komisjoni: Rich. Unger, Jaan Rosenberg ja Joh. Jänes. 19.04.1930

- Kuigatsi kodukaitse ühingu koosolek. Pühapäeval pidas Kuigatsi naiskodukaitse ühing aastakoosolekut. Pääle aruande ja eelarve vastuvõtmise oli uue juhatuse valimine. Juhatusse kuuluvad nüüd Olga Pikkat (esinaine), S. Viks, L. Ruusmann, A Siimann ja E. Veltmann. Ühing on möödunud aastal väga edukalt töötanud. Koosolek oli üksmeelne ja rahulik. 29.04.1930

- Märkmeid Kuigatsi algkoolist. Ühendatud kool töötab häädes ruumides. Käesoleval Õppeaastal ühendati Kuigatsi mõisa ja Vaalu algkoolid. 18.10.1930

- Priipalu "ausamba" elutraagika. Sõbrad matsid ta maha. 8.11.1930

- Polnud täitsa mees, ei poonud ennast üles. Kahe kuigatsimehe ülikoomilised protsessid. 29.11.1930

- Kodukaitse organisatsioonist Kuigatsis. Töömeeleolu valitses kompanii koosolekul. Kaitseliidu elu Kuigatsis areneb viimastel aastatel rahulikult ning edukalt. Endised lahkhelid on kadunud ja asemel on töömeeleolu ja sõbralikkus. Ka naiskodukaitse jaoskonnaga on meestel hää läbi saamine ning see on põhjustanud üksmeele, millele basseerub tugev omakaitse organisatsioon Kuigatsis. Aasta koosolek peeti Kuigatsi kaitseliidul pühapäeval. Eelmiste aastatega võrreldes oli koosolek hoopis rahulikum, mistõttu ka kõik küsimused üksmeelselt otsustati. Kuigatsi kaitseliidu kompanii juhatusse valiti hrad K. Sillmann, J. Kurg ja Oja. Revisjoni komisjoni valiti P. Kuusik, H. Petersell ja R. Unger. Naiskodukaitse juhatusse valiti endised O. Pikkat, Feldmann ja Viks tagasi. 14.04.1931

- Kuigatsi tuletõrje pühitseb 10. mail oma 4. aastapäeva. Eeloleval pühapäeval pühitseb Kuigatsi vabat. tuletõrje ühing oma aastapäeva. Nimetatud päeval möödub seltsil 4 edukat tööaastat seltsi asutamisest. Eriti on olnud seltsil olulise tähtsusega kaks viimast aastat, mil seltsi juhtimine läks üle uutesse kätesse. Nende paari aasta jooksul on selts muretsenud omale ühe 400 kr. käsipritsi ja teisi tulekaitse vahendeid. Samuti on nõutatud omale endine mõisa tall, mis ehitatakse ümber seltsi koduks. Seltsi praeguseks esimeheks on H. Sarv. Päämeheks on sekretär K. Sillmann. Aastapäeva puhul korraldatakse 10. mail suuremad pidustused. Päeval on ettenähtud jumalteenistus ja paraad. Jumalateenistusel jutlustab Sangaste kog. õpetaja M. Ostrov. Õhtul on kontsert ja pidu. Kontserdil esineb hra H. Sarve juhatusel Kuigatsi meeskoor. Näidendiks on "Hüpe abiellu". 7.05.1931

- Kuigatsi ägab õpilaste rohkuse all. Käesoleval õppeaastal oli Kuigatsi algkoolis kahes esimeses klassis üle 60 õpilase, kus ühel õpetajal töötamine osutus liiga raskeks. 2.06.1931

- Priipalu rahvamaja nurgakivi õnnistamine. 2.07.1931

- Valga linn ja maa tervitas riigivanemat. Kõrgete külaliste vastuvõtt kolmapäeva hommikul jaamas. Aukompanii ja vahejuhtumine Pukas. Südamlik ja liigutav vastuvõtt Tõrvas ning Helmes. Rahvamurd tee ääres. 30.07.1931

- Oma katuse all. Priipalu tuletõrje selts 19 aastane. 1.10.1931

- Kuigatsi kompanii õppused õnnestusid. Päev heitlust Puka ja Kuigatsi meeste vahel. Pukalaste hirm kodulinna pärast. Rohelised tegid sinistele vingerpussi. 13.10.1931

- Seltsimajade uputus Kuigatsis. Kas omavaheline leppimatus toob uue rahvamaja. 7.11.1931

- Kuigatsi algkool pühitseb oma 10. a. juubelit 1.12.1931

- Kuigatsi teostab karjakontrolli. Valiti uus assistent. Liikmemaksu alandati. Kuigatsi kontroll-ühingu juhatus pidas pühapäeval, 6. detsembril koosolekut, kus arutusel olid küsimused, mis seotud kontroll-ühingu tegevuse elustamisega. 10.12.1931

- Kuigatsis midagi ei ole korras. Rahvamajade võrgukava vallas tekitab suurt nurinat. Priipalu seltsimaja tuleks võrku võtta. 31.12.1931

- 38,5 miljonit Valgamaa mõisnikele. Maakorralduskomisjon otsustas viimaseid Valgamaa mõisade tasuküsimusi. Omavalitsusasutustele määrati maad. Määramisele tuli Puka, Soontaga, Kuigatsi, Vaalu ja Pringi mõisade tasuküsimus. Puka mõisa endisele omanikule tasu ei määratud, kuna mõis liig suurte võlgadega koormatud on. Soontaga mõisa endisele omanikule määrati 37 265 kr 64s., Kuigatsi mõisa eest 16 653 kr. 67s., Vaalu mõisa eest 14 583 kr. 89 s., Pringi mõisa eest 12 524 kr. 91 s. Kuigatsi, Soontaga, Vaalu ja Pringi mõisad kuulusid Josephine Nolkenile. Kuna viimane mõne aja eest on aga surnud, maksetakse tasu tema pärijatele - pojale Heinrich Nolkenile ja tütrele Eleonore Ungern Sternbergile. 13.02.1932

- Vabaduspäev Kuigatsis. Vabariigi 14. sünnipäeva puhul korraldas Kuigatsi kompanii II rühm aktuse-peoõhtu. Rahvast oli koos palju. Aktus avas komp. päälik Raudsepp, mille järele laulis laulukoor pr. Tamme juhat. Türnpuu "Priiuse hommikul". Päevakohase kõne üliõp. Kask. Kõne lõpul lauldi hümni: Mälestati ka langenuid, kelle auks laulukoor laulis "Igavene mälestus". Tervitusi ütlesid vabadussõjalaste liidu Kuigatsi osak. poolt hr. Feldmann, Kuigatsi algk. poolt hr. Sarv, kaitseliidu poolt hr. Oja jt. Õhtul oli pidu. 1.03.1932

- Kuigatsi kärpis. Vallaametnike palku vähendati tunduvalt. 3.03.1932

- Kuigatsi vallaisad protesteerivad vallavolikogu otsuse vastu palkade vähendamise asjus. 19.03.1932

- Valgamaa rahvamajade võrkude kava. 19.03.1932

- Kuigatsi kaitseliidu koosolek. Mehed ja naised on väga hoolikat töötanud. Läinud pühapäeval peeti Kuigatsi kaitseliidu koosolekut. Koos oli malevlasi õige rohkesti ning koosolekul valitses täielik meeleolu. Läinud aasta aruanne kinnitati. See lõppes 50 kr. ülejäägiga, olgugi et läinud aastal väga palju võlga tasuti. See näitab, et kaitseliidu asja on Kuigatsis hästi juhitud. Juhatusse valiti hrad H. sarv, R. Unger ja J. Kurg. Revisjoni komisjoni valiti Joh. Zirk, P. Kuusik ja A. Tomson. Pidutoimkonda valiti J. Soosaar, M. Prees ja Rosenberg. Koosolekut juhatas komp. päälik Raudsepp, protokollis Oja. Samal päeval oli ka naiskodukaitse koosolek, mis samuti töökoosoleku muljet kandis. Koosolek kinnitas üksmeelselt läinud aasta aruande ja võttis vastu 1932. a. eelarve. Juhatusse valiti: prl. O. Pikkat esinaiseks ja pr. S. Meltsas ning prl. A. Tamm juh. liigeteks. Revisjoni komisjoni valiti: pr. S. Raieste, prl. A. Siimann ja prl. A. Perv. Koosolekul otsustati mai kuu lõpul korraldada samariitlaste kursus. Muidu, Kuigatsi naiskodukaitse töö on olnud senini väga hoogne. 19.04.1932

- Kuigatsi karskusselts 30 aastane. Juubelipidustused ühes lipu õnnistamisega toimuvad viimasel pühal. Käesoleval kuul täitub kolmkümmend aastat Kuigatsi karskusseltsi asutamisest. Kogu selle aja, väljaarvatud ilmasõja ajal, on selts edukalt tegutsenud. Ei ole sellepärast ülearune heita pilku seltsi möödunud aastatele. Seltsi asutamise mõte kerkis päevakorrale juba 1901. aastal. Järgmise aasta algul jõutigi niikaugele, et kinnitati seltsi põhikiri, ning sama aasta 23. juunil peetakse seltsi avamispidu. Kõneleb "Postimehe" toimetuse liige E.Enno ja teised. 1908. jõuab selts juba soetada omale raamatukogu. Hiljem kerkib kavatsus omale maja muretseda, kuid sel ilusal kavatsusel on siiski takistusi ning kogutud kapital paigutatakse panka. Asutajana, kaasaegsena on seltsi auliikmeks Jaan Hellat, kuna praegusesse juhatusse kuuluvad P. Mägi, Rosalie Ivan, K. Teial ja Tamm. Seltsi juubelipidustused peetakse kolmandal suviste pühal Vaalu koolimajas, mis algavad vaimuliku talitusega kell 12 p. Jutlustavad õpet. M. Ostrov ja J. Pikkat. Samal ajal toimub ka lipu õnnistamine, millele järgneb aktus. Kuna kellegile erilisi kutseid ei saadeta, loodavad seltsi tegelased, et ümbruskonna rahvas, hinnates seltsi tegevust, juubelipidustustest rohkearvuliselt osa võtavad. 14.05.1932

- Kuigatsisse kerkib neljas rahvamaja. 16.07.1932

- Kuigatsi õnnistab rahvamaja. Tuletõrje 5. aastapäev ja neljanda rahvamaja õnnistamine. Üheski Valgamaa vallas ei ole nii palju seltsimaju kui Kuigatsis. Kuigi vald on suuremaid Valgamaal, ei tule siiski iga seltsimaja kohta mitte rohkem kui 800 inimest. See on igatahes väga väike arv ja näitab, et meil sel alal liialdusteni on mindud. Uue rahvamaja pühitsemine on Kuigatsi vabatahtl. tuletõrje seltsilt palju pingutusi nõudnud, kuid tänu seltsi juhtivate tegelaste energiale, on maja ümberehitamisega toime tuldud ja uus rahvamaja võib omad uksed avada juba lähemal ajal. Rahvamaja, mis asub Kuigatsi asunduses, avamine on ettenähtud tuletõrje ühingu 5. aastapäeval, mida peetakse pühapäeval. 11. septembril. Kell 12 päeval on uue rahvamaja õnnistamine Sangaste õp. M. Ostrovi poolt. Kell 2 paraad ja lipuvardasse naelte löömine ning keel 3 algab aktus. Avasõna ütleb seltsi esimees H. Sarv ning kõne peab loodetavasti riigivanem, keda sel päeval Kuigatsisse oodatakse. Kavas on veel teisi kõnesid ning tervitusi organisatsioonide esindajailt. Õhtul on pidu. Kavas laule Kuigatsi segakoorilt ning A. Kitzbergi draama "Libahunt". 1.09.1932

- Kuigatsis õnnistati rahvamaja. Pidustustel suur rahvamurd. Tervitusi ja kingitus riigivanemalt. Pühapäeval toimus Kuigatsi asunduses Kuigatsi vabatahtliku tuletõrje rahvamaja õnnistamine, mis puhul juba varakult asundusse uue rahvamaja ümbrusesse hakkas kogunema rahvast. Umbkaudu võttis pidustustest osa üle 500 inimese. Pidustused algasid tuletõrje paraadiga rahvamaja lähedal oleval platsil kell 1 p. Paraadi võttis riigivanema asetäitjana vastu min. O. Köster, lüües ühtlasi naela tuletõrje lipuvardasse. Samuti lõid naela maavalitsuse esimees K. R. Ruus ja Puka tuletõrje esindaja. Paraadile järgnes jumalateenistus ja aktus. Vaimuliku talituse pidas õpetaja Ostrov, kuna laulukoor hra Sarve juhatusel esines ilusate paladega. Aktusel kõneles ja tunnistas rahvamaja avatuks minister O. Köster. Ühtlasi andis ta riigivanema nimel üle ümbriku 250 krooni rahaga. Pidukõnega esines J. Mõttus, tervitusi ütlesid maavalitsuse poolt K. R. Ruus, vallavalitsuse poolt vallavanem Ojaver, Keeni ja Puka tuletõrje esindajad j.t. Pääle aktuse lõpul korraldatava omavahelise koosviibingu lahkusid külalised, keda saadeti ära meeleolukalt. Õhtul oli uues rahvamajas esimene pidu. Kuigatsi tuletõrje rahvamaja läks maksma üle 5000 kr. ning on kõigiti ilus, avar ja ajakohane ehitis. 13.09.1932

- Postkaarte Kuigatsi-Pukast 11.03.1933

- Postkaarte Kuigatsi-Pukast 16.03.1933

- Kuigatsi eelarve tasakaalus 16 741.33 kr. 30.03.1933

- Tutvusi Pukast 1.04.1933

- Tutvusi Pukast 6.04.1933

- Vorstivalmistamise kursused Kuigatsis. 9.11.1933

- Kuigatsisse uued laadapäevad. Jaataval korral peetakse laata siis Kuigatsi piimaühisuse juures igal aastal 5. mail ja 1. septembril. 13.01.1934

- Maa ei unusta kangelaste teeneid. Ettevalmistusi vabastamispäeva pühitsemiseks Tõrvas ja Kuiatsis. Külalisena kutsutakse pidustustele kindral Laidoner. 20.01.1934

- Kuigatsi mälestab ajaloolist päeva. 15 aastat Kuigatsi vabastamisest mööda. Suured pidustused Kuigatsi rahvamajas. Pidustustele sõidab ka kindral Laidoner. Pühapäeval, 28.jaanuaril möödub 15 aastat sellest, kui Kuigatsis löödi ägedaid lahinguid. Ühelt poolt olid väljas rahvusväeosad Eesti rahva eluõiguse eest ja teiseltpoolt punased, võimu haaramisest tagaaetuna. Lahingud kestsid paar päeva. Need olid ägedad ja lõppesid Kuigatsi ning ümbruskonna vabastamisega punasest terrorist. See oli suuremaid pühapäevi kuigatslaste elus, mida ei unustata, vaid mis on rahva hinge jäänud püsima õilsa ja ilusana. Nüüd, 15 aasta järele, tuletavad Kuigatsi elanikud seda suurt ja ajaloolist päeva jälle meelde. Mälestavad lahinguis langenuid ning otsivad uusi sihte ja teid ning kinnitust kangelaste tegudest edaspidiseks tööks, Eesti tuleviku kindlustamisel. (Mälestusi Kuigatsi vabastamisest toome 1. veebruari lehes.) Pühapäev on seda suurem, et sellest võtab osa ka mees, kes viis Eesti väed võidule - vabadussõjaaegne ülemjuhataja kindral Joh. Laidoner. Vabastamispäeva pidustuste korraldamise on oma pääle võtnud Kuigatsi tuletõrje selts, eesotsas energiliste tegelaste H. Sarve ja K. Sillmanniga. Pidustused toimuvad pühapäeval, 28. skp. järgmise kava järele: kl. 15.30 paraad Kuigatsi rahvamaja juures, millest võtavad osa kõik ümbruskonna organisatsioonid. Paraadi võtab vastu kindral Laidoner. Kl. 16.30 on jumalateenistus. Jutlustab Sangaste õpetaja Ostrov. Pääle jumalateenistuse on aktus rahvamajas. Kõneleb vabadussõjaaegne ülemjuhataja kindral Laidoner. Õhtul kl. 7 on rahvamajas segaeeskavaga pidu. Ei ole kahtlust, et iga kuigatslane sellest suurpäevast osa võtab. 27.01.1934

- Ennenägemata rahvamurd Kuigatsis. Vabastamispäeva pidustus kujunes suurejoonelisemaks kui arvati. Üle kahe tuhande inimese aktusel. Pool inimesi jäi ruumipuudusel ukse taha. Suured austuseavaldused kindral Laidonerile. Möödunud pühapäev kujunes Kuigatsi vallale ja kogu ümbruskonnale suureks pidupäevaks. Mälestati punase terrori alt vabanemise 15. aastapäeva. Pidupäev kujunes suurejooneliseks ka selletõttu et Kuigatsit külastas vabadussõjaaegne ülemjuhataja Joh. Laidoner. Pidustused algasid J. Laidoneri vastuvõtmisega. Rongi saabumise ajaks oli kogunenud Mägiste jaama õige palju rahvast. Tuletõrje ühingu poolt rivistati jaama aukompanii ühes orkestriga. Jaama oli ehitatud ka kaks väravat. Rongi saabumisel mängis orkester tervitusmarssi. Kohalik tuletõrje seltsi esimees ja teised kohalikud tegelased tervitasid kõrget külalist. Eriti südantliigutavaks kujunes hetk, kui kindrali ette astus väike tütarlaps, ütles lühikese tervituse ja andis üle lilled. Kindral Laidoner oli sellest väga liigutatud. Ta võttis lapse sülle ning suudles teda. Jaamast sõideti alla Kuigatsi asundusse, kus piimaühingu kohale oli jällegi püstitatud auvärav. Sinna oli kogunenud suur rahvahulk. Külalise saabumisel mängis orkester ning rahva seast oli kuulda hüüdeid - "elagu kindral Laidoner." Pärast lõunat oli Kuigatsi mõisa pargis Kuigatsi organisatsioonide paraad, mida juhatas Puka tuletõrje päämees hr. Rosenberg. Paraadi võttis vastu kindral J. Laidoner, kes pidas ka lühikese kõne. Ennenägemata rahvamurd . Kuigatsi vabastamise päevale oli kokku tulnud määratu rahvahulk - umbes üle 2000 inimese. nii suurt rahvakogumist Kuigatsis varem nähtud ei ole. Kui algas aktus-jumalateenistus, siis oli rahvamaja ruumikas saal viimase võimaluseni otse täiskiilutud. Et rahvast rohkem sisse mahuks pingid saalist välja. Tähtsa sündmuse mälestamine algas jumalateenistusega, mida pidas õpetaja M. Ostrov. Jumalateenistuse järele oli väike vaheaeg, millele järgnes aktusekõne kindral J. Laidonerilt. Poodiumile ilmumisel võttis rahvas kindral J. Laidoneri vastu suure aplausiga. Omas kõnes andis vabadussõja juht asjaliku ja huvitava ülevaate ajast, mil eesti rahvas võitles oma eluõiguse eest. Ülemjuhataja kõnet kuulati väga suure huviga. Kõne lõppedes pääses lahti vaimustorm kindral Laidoneri auks. Vabadussõja juht võeti kätele ja mitmel, mitmel korral tõsteti üles. Rahva meeleolu oli haritipul ning vaimustus kirjeldamata. Lakkamatult kostsid hüüded: "Elagu kindral Laidoner." Meeleolu suurenes veel siis kui rkl. Mõttuse tütar andis kindralile lilli. Ovatsioonid ei tahtnud lõppeda. Järgnesid tervitused organisatsioonide esindajailt, kes kõik kriipsutasid alla langenute mälestamise juures ka kindral Laidoneri suuri teeneid isamaa kaitsmisel. Hiljem oli rahvamajas pidu. Õhtul lahkus kindral Laidoner Kuigatsist. Ta kanti kätel saalist välja ning vaimustatud rahvahulk saatis teda minema elagu hüüete saatel. Suur ja kaunis pidupäev oli läbi. Rahval jäi pidustustes sügav ja ülev mulje. 30.01.1934

- Valgamaal 25 818 elanikku. Naistel 1 1/2 tuhandeline ülekaal. Suuremaks vallaks Valgamaal Kuigatsi. Koorküla naised kõrges hinnas. Rahvalugejaid koheldi igal pool hästi. Üksikute valdade järele on elanikke järgmiselt: Helmes 1080, Holdres 551, Hummulis 1534, Jõgevestes 967, Kaagjärves 1221, Karulas 2715, Keenis 843, Koorkülas 753, Kuigatsis 3392, Laanemetsas 1356, Laatres 1340, Leebikus 585, Lõvel 823, Sangastes 3050, Patkülas 875, Soorus 744, Taageperas 1592, Tahevas 1316, Tõllistes 1081. Väiksem vald Valgamaal oleks seega Holdre ja suurem Kuigatsi. 10.03.1934

- Kuigatsis uus vallavalitsus. P. Ojaveer valiti uuesti vallavanemaks, abideks Hermann ja Trees. Üks abidest jäi valimata. 20.03.1934

- Kuigatsi karskusselts lõpetab tegevuse 14.04.1934

- Kuigatsis hävines tõrvavabrik. Tõrva keetmisel tekkis tuleõnnetus. Põles maha vabrik ühes sisseseadega ja valmismaterjalid. Kahju ligi 7000 krooni. 5.06.1934

- Tule laastamistöö Kuigatsis. Pliidi alt mahakukkunud tukk tekitas õnnetuse. Kogu mööbel, riided ja toidutagavara põles sisse. Vaardi talu. 14.06.1034

- Vabastamispäeva tähistamine Kuigatsis. Aktus ja peoõhtu tuletõrje korraldusel. 22.01.1936

- Kuigatsi kodukaitse juubel. Kohaliku teeneterikkama organisatsiooni - naiskodukaitse 10. aastapäev. 22.02.1936

- Kultuurtegelaste puhkekodu Kuigatsisse. Dr. P.Hellati testament täitmisele. Savi tallu saab moodne puhkepaik. Testamendi täitjad sõidavad 20. märtsil Kuigatsisse. 16.03.1936

- P. Hellati talud võeti üle. Sihtasutisel on kavatsus tallu sisestada ka elekter. 23.03. 1936

- Puka kooliruumide küsimus lahenemas. Vald otsustas alustada uue maja ehitamist. Haridusministeerium tunnistas maja ehitamise kiireks. 22.04.1936

- Uusi maanoorte ringe Valgamaale. Ringid asutati Kuigatsis ja Tsirguliinas. 27.04.1936

- Valgamaa valdade tulud ja kulud. Pilk valdade 1936./1937. a. eelarvete kokkuvõttesse. Päämine tuluallikas on isikumaks. Kõige suuremad väljaminekud vallavalitsusele, haridusele ja hoolekandele. Valdadest kõige suurem eelarve on Sangastel, nimelt20 400 kr. Järgnevad Kuigatsi 17 935,22 kr., siis Kaagjärve ja Karula, kumbki ligi 17 000 kr. Üksikasjaliselt vaadeldes valdade tähtsama tuluallika - isikumaksu - suurust, leiame esikohal olevat Kuigatsi 8 597,52 kr., järgnevad ligi poole vähemate summadega Taagepera, Laatre, Laanemetsa ja Hummuli. Ärimaksu (kokku 9 455,70 kr.) saab kõige rohkem Taagepera (991,59 kr.), kuna kinnisvaramaksu poolest on teistest kaugel ees Kuigatsi oma 2 939,23 kr. Valgamaa suuremal vallal Kuigatsil tuleb kulusid elaniku kohta umb. 5,3 kr., väiksemal vallal Holdrel aga 7,5 kr. 1.06.1936

- Isamaaliidu Kuigatsi osakonna koosolek. 8.06.1936

- Kuigatsi lähemas minevikus ja tänapäev. 6.11.1936

- Jaan Saul 70-aastane. Oli 1893 - 1924 Ädu ja Pringi mõisade rentnikuks. osales Sangaste kihelkonna ja Valgamaa põllumajandusliku ühistegevuse arengus. Sangaste Ühispank, mille üheks asutajaks ja juhtijaks J. Saul on olnud pikkade aastate jooksul. Tema kasulapseks on ka Kuigatsi piimaühing, mis tänapäev on kujunenud üheks suuremaks põllumajanduslikuks ühisettevõtteks Valgamaal. Tema asutatuna ja juhtimisel töötavad Kuigatsi karjakontrollühing ja Kuigatsi turbaühing. 12.08.1936

- Jaan Hellat 85-aastane. Teoorjusest Eesti Vabariigi päevini. Pühapäeval, 22. nov. pühitseb oma 85 a. sünnipäeva Jaan Hellat, Keeni „Hellato“ talu omanik ning kohapeal vanim ja tuntuim peremees. Juubilar on üks vähestest tänapäeval elavaist inimesist, kelle sünniaeg ulatub tagasi teoorjuse aega, nimelt 22. nov. 1851. a. „Hellatolt“ juubilari isa siirdus Tartumaale Aru valda, kus sel ajal talusid anti raharendi eest. Sealt tuldi tagasi Kuigatsi „Savi“ tallu, mis jäi isa kätte, kuna juubilar rentis „Hädu“ mõisa. „Hädult“ Jaan Hellat läks Lätimaale mõisarentnikuks, kust 1904. a. taas kodumaale tuli, asudes elama keeni v. „Elia“ tallu. Alles 1934. a. ostis juubilar tagsi oma sünni- ja nimekoha „Hellato“, mida mida koos oma abikaasaga ise juhib, vaatamata kõrgele vanusele. Jaan Hellat on oma eluea jooksul kaasa sammunud meie esimesest rahvuslikust ärkamisajast kuni vaba Eestini. On kaasa elanud talude maarendile andmise ja ostmise aja. Koos vendade Karli ja Peeter Hellatiga ja dr. M. Veskiga korraldasid „Hädu“ mõisas Eesti Aleksandri kooli heaks näitemüüke ja koosolekuid. Enamlaste sissetungimise ajal 1918. a. oli sunnitud põgenema Tallinna. Oma kolm poega aga saatis vabadussõtta, neid enne veel manitsedes: „Minge ja võidelge! Kui nüüd võita saab, siis veel saab!“ Olgu juubilaril veel palju ilusaid päevi ja töörõõmu! 20.11.1936

- Kuigatsi mured rahvamajade rohkuse pärast. 4.01.1937

- Kuigatsi pühitses vabastamispäeva. 25.01.1937

- Pukka ja Tõrva automaat telefonikeskjaamad. Automaadid soodustavad telefoniühendust maa keskjaamadega. 25.01.1937

- Kuigatsi ühendatud tuletõrje pidas peakoosolekut. Valiti esimees ja juhatus. 1.02.1937

- Puka saab nägusa koolimaja. Teedeministeerium kinnitas ehitusprojekti. Koolimaja läheb maksma 10.000 krooni. 12.02.1937

- Vallavanemate „troonid“ kõiguvad. Ka Kuigatsis ja Holdres avaldati vallavanematele umbusaldust. 21.05.1937

- Puka algkool jättis ministrile rusuva mulje. 28.05.1937

- Pajatusi Pukast 16.06.1937

- Puka tuletõrje aastapäev. 20.08.1937

- Tööperemeeste kool Kuigatsisse. Komisjon fikseeris P. Hellatilt kultuuriliseks otstarbeks pärandatud talu seisukorra. 23.08.1937

- Eesti või maailma parimaid. Kuigatsi, Karula ja Helme piimaühingute või Berliini näitusel. 25.08.1937

- Pukka kaitseliidu üksikrühm 10.09.1937

- Puka sai kaitseliidu üksikrühma. 20.09.1937

- Sügisene Puka. 29.09.1937

- Puka algkoolimaja ehitus algab. Ehitustööd anti välja kohalikule ettevõtjale F. Kingerile ja ins. Leevaldile. 13.10.1937

- Puka kodutööstuskool alustas tegevust. 18.10.1937

- Puka tuletõrje soovib iseseisvust. Lahkarvamised Kuigatsiga süvenevad järjest. 18.10.1937

- Tööjuhatajate kool Kuigatsisse. 22.10.1937

- Suleviskeid Pukast. 25.10.1937

- 120 aastat rahvaharidust Kuigatsis. Üleskutse Kuigatsi algkoolide vilistlastele. Laupäeval, 30. okt. s.a. pühitseb Kuigatsi algkool oma 15 a. tegevuse juubelit. Kavas jumalateenistus, aktus ja pidu. Pidustused algavad kell 3 p.l. Palutakse endiseid vilistlasi pidustustest rohkel arvul osa võtta ja end registreerida vilistlaskogu loomiseks. Et Kuigatsi algkool on tekkinud endiste Sontaga, Keerdi ja Vaalu koolide asemele, siis tuleb Kuigatsi rahval otsida oma hariduse algust kaugest minevikust ja kõige ligemale sellele algusele jõuame Vaalu kooli kaudu. Koos Vaalu kooliga peab tähendatud päeval ära märgitama Kuigatsi rahva hariduse 120 a. tähtpäev. Sellepärast palutakse ka endistel Sontaga, Keerdi ja Vaalu koolide vilistlastel liituda Kuigatsi kooliga ühiseks pereks ja ilmuda oma haridusetempli 120. aastapäevale. Käesolev üleskutse avaldada ka teistel ajalehtedel. Kuigatsis. 25.10.37 H. Sarv, kolijuhataja. 27.10.1937

- Pukka kirik ja iseseisev kogudus. Kirik läheks maksma kuni 20.000 krooni 12.11.1937

- Puka rikastub nelja ehitise võrra. Ehitatakse ümber rahvamaja, kaks moodsat koolimaja ja kirik. 17.11.1937

- Puka rahvamaja ehitus teostub tuletõrje seltsi liikmete toetusel. 29.11.1937

- Puka eraldub Kuigatsist. Ka naiskodukaitsjad lahkuvad Kuigatsi jaoskonnast. 8.12.1937

- Pukka loodi Valgamaa naiskodukaitse 22. jaoskond. 10.12.1939

- Kuigatsi tuletõrje rahaasjad. Esimene Kuigatsi tuletõrje ühingu üksmeelne peakoosolek. 13.12.1937

- Õiendus. V.a. „Lõuna-Eesti toimetusele. Palun lubada Teie auväärt lehes järgnevale õiendusele ruumi: „Lõuna-Eestis 22. nov. s.a. nr. 132 artiklis oli öeldud, nagu oleks Taheva algkooli õpetaja P. Eljand minu kohta laimujutte levitanud ja sellep. kohtus 18. nov. minu ees vabandanud ei vasta tõele. Laimujutte oli minu kohta levitanud Taheva algkooli õpetaja Adelbert Eljandi isa P. Eljand, kes on Kuigatsis talupidajaks ja viimane vabandas end minu ees. Õpetaja Adelbert Eljand ei ole sellesse asjasse üldse segatud. Austavalt H. Sarv, Kuigatsi algkooli juhataja. Toimetuse märkus: Õienduses nimetatud artikkel oli toimetusele saadetud H. Sarve voliniku poolt. 15.12.1937

- Kuigatsi- pidude vald. 20.12.1937

- Puka pühade-eelsest ärielust. Majanduslik elu areneb tõusu teed. 23.12.1937

- Puka hantvärgilikkusest nimede eestistamise ajastul. 3.01.1938

- Kas Puka jääb ka sel aastal ilma koolimajata. Vallale käib 10-miljonilise maja ehitamine üle jõu? 7.01.1938

- Kuigatsi pidulik pühapäev. Valla 19. vabastamispäeva mälestamine kol. K. Partsi osavõtul. 17.01.1938

- Sõnapilte Puka meestest ühes mõningate teenete loeteluga. 19.01.1938

- Täna 19 aastat tagasi algas Valgamaa vabastamine. Pukas ja Kuigatsis mälestati vabastamispäeva. 24.01.1938

Ühisel jõul Puka rahvamaja ehitama. Muusika saatel lõigatakse metsa. 9.02.1938

- Kool kus õpetatakse õnnelikku abielu. Lõuna-Eesti omapärasemat õppeasutust külastamas. Pilk Puka kodutööstuskooli. 11.02.1938

- Puka ümbrus meelitab meie tuntumaid vaimuinimesi. Juba aastatid on oma suvepuhkuse veetnud Puka ümbruses meie tuntuid vaimutegelasi kunstnik Adamson-Eric, kirjanik J. Semper ja muusikategelane J. Simm. 15.02.1938

- Puka tuletõrje hakkab ehitama. Pühapäeval peetud koosolek oli üksmeelne. 24.02.1938

- Kuigatsi kinniselt koosolekult. Tõsteti vallaametnike palka, kuid vallavanema palga tõstmist ei pooldatud. Magasiait peab jääma. Volikogu suurendas kulusid, kuid tultde leidmine jäägu vallavalitsuse mureks. 18.03.1938

- Kuigatsi suurendab maksusid. Puka koolimaja ehitamiseks soovitakse lisalaenu. Nimeline hääletamine volikogu koosolekul. 23.03.1938

- Pukas algab hoogne ehitustegevus. 25.03.1938

- Kuigatsis tõsteti kogukonnamaksu alammäära. 30.03.1938

- Lahingud Kuigatsi piimaühingus. Koosolek vältas 12 tundi, siiski ei jõutud lõpule. Valiti uus juhatus ja revisjonikomisjon. 30.03.1938

Kuigatsi kogukonnamaks tekitab rahulolematust. Nõutakse maksu jaotamist kodanike jõukuse järgi. 4.04.1938

- Hoogne tegevus Puka kaitseliidus. 6.04.1938

- Maavalitsus ei kinnitanud Kuigatsi kogukonnamaksu. Kogukonnamaks määratagu jõukuse, mitte sugupoolte alusel. 8.04.1938

- Töörohke aasta Kuigatsi tuletõrjele. Ühingule palgaline sekretär. Valiti vahekohus ja asutati naisring. 11.04.1938

- Kuigatsi tuletõrjele mootorprits. 14.04.1938

- Kuigatsi kaitseliidu peakoosolek. 22.04.1938

- Kuigatsi vallavolikogu koosolek. Uinakutegemine volikogu koosolekul läheb moodi. 2.05.1938

- Puka ehitab. Laenu anti, kuid niipalju mitte kui nõuti. 6.05.1938

- Puka koolimajal alumine kord valmis. 20.05.1938

- Puka agarama tuletõrjuja juubel. J. Roosimäe 35 aastat valvel kaaskodanike vara kaitsmiseks tule eest. 20.05.1938

- Näitekursused Kuigatsis. 15.06.1938

- Suur huvi Pukas lasteaia vastu. Läinud nädalal Pukas avatud lasteaiast on väga palju osavõtjaid. Juba käib tegevus 30 mudilasega, kellega askeldab tuntud Valga lasteaednik. 27.06.1938

- Valgamaa valdade ümberkorraldamise kavast. Sooru soovib liituda Tõllistega „Paju“ vallaks. Kuigatsist saab 2 valda. 1.07.1938

- Volikogude soove vallapiiride ümberkorraldamiseks. Ainult üksikud vallad rahulduvad siseministeeriumi poolt väljatöötatud kavaga esitatud kujul. 4.07.1938

- Valdade ümberkorraldamise kava puhul. 8.07.1938

- Puka kiriku ehitamine soigus. Palvela ehitamist ei pooldata. 11.07.1938

- Priipalu algkool likvideerimisele. 18.07.1938

- Milliseks kujunevad Valgamaa uued vallad? Maavalitsus esitas ümberkorraldamise kava. Ka Laatre vald likvideerimisele. Valgamaale juurdelõikeid neljast maakonnast. Miks ei saa Valga valda? Ümberkorraldatud Valgamaal 29 000 elanikku. 18.07.1938

- Rahvamaja ümberehitustöö algas. Täna algas Puka rahvamaja ümberehitus. Eile oli korraldatud talgud alusmüüri kraavi kaevamiseks. Esiteks lammutatakse osa rahvamaja seina ning valatakse alusmüür, siis algab ehitustöö. 25.07.1938

- Vabariigi president määras valdadele uued piirid. Uued vallapiirid jõustuvad 1. aprillist 1939. aastal. Valgamaale 10 valda. Puka vallast ei saanud asja. Kuigatsi – moodustub senise Kuigatsi valla maa-alast ja seniste Keeni ja Sangaste valdade maa-alade osadest. 10.10.1938

- Maa kultuurielu vajab tihendamist. Karl Laane. 7.11.1938

- Joonatan Kuigatsi lõikuspeol 16.11.1938

- Auto ajas kiirrongi taga. Metsik kihutamine Tallinnast Pukka. 21.11.1938

- Puka rahvamaja avamispidustuste kava. Pühapäeval, 18. detsembril toimuvad Puka tuletõrje kogu rahvamaja avamispidustused. Päeva kavas on kell 14.30 aktus, kus jumalateenistuse ja maja õnnistamise toimivad sangaste kog. õpetaja M. Ostrov ja Rõngu kog. õpetaja Th. Bleive. 12.12.1938

- Puka rahvamaja uuel kujul. Avarad ja mugavad ruumid elektrivalgusega avatakse pühapäeval. 16.12.1938

- Kuigatsit hakkab huvitama sport. 16.12.1938

- Pukas avati rahvamaja. Rohkesti tervitusi ja õnnitlusi. 19.12.1938

- Puka pritsimehe pidutsesiva. 21.12.1938

- 1000 inimest krahv Bergi matustel. Rukkipeadest pärg ta kalmule. 1938

- Vabastamispäeva pühitsemine Kuigatsis. 16.01.1939

- Valgamaal 1. aprillist 10 valda. Uued vallapiirid hakkavad kehtima1. aprillist, senised teenistusvahekorrad lõpevad 31. märtsil. Maakonna elanike arv tõuseb pisut. Elanike arv uutes Valgamaa valdades oleks järgmine: Helme 3476, Hummuli 1628, kaagjärve 1786, Karula 2552, Kuigatsi 3498, Põdrala 2229, Sangaste 3466, Taheva 2263, Tõlliste 3148, Vaoküla 1930, Kokku 25976 elanikku. 20.01.1939

- Meeleolukas lõikuspidu Kuigatsis Aktusest võttis osa üle 400 inimese. Kõnedega esinesid Riikl. Propagandatalituse juhataja O. Piirsalu ja riigivolikogu liige J. Uuemaa. 20.01.1939

- Puka ja Kuigatsi pühitsesid 20. vabastamispäeva. Rahvarohked jumalateenistused ja aktused. 25.01.1939

- Pukale ei leita nime. 30.01.1939

- Puka nimi olnud juba enne Bock. Kohapealseid seisukohti Puka nime ajaloost. 13.02.1939

- Priipalus .. ja Kuigatsis.. aastapäeva tähistamine 22.02.1939

- Huvi male vastu Kuigatsis. 22.02.1939

- Valga Meestelaulu seltsi kontserdid Tsirguliinas ja Kuigatsis. 3.03.1939

- Kinnitati ametisse uued vallavalitsused Valgamaal. Ametisse astuvad vallavalitsused 1. aprillist, võttes endile ka volikogu ülesanded. Kuigatsi vallavanem K. Kuus, abid Aug, Sutt ja K. Tuvi (endised). 3.03.1939

- Kuigatsi äge piimaparlament. 24.03.1939

- Kõik Valgamaa asundused küladeks. Reale küladele uued nimed: Leebiku nimetatakse Õhne külaks, Holdre Ilmuseks, Lotta Kirde külaks, Soontaga Jahimetsaks jne. Maavalitsuse ettepanek Siseministeeriumile kinnitamiseks. 8.04.1939

- Kuigatsi tuletõrje lühike koosolek 17.04.1939

- Puka kaitseliidu kompanii peakoosolek, Puka naiskodukaitse jaoskonna koosolek. 17.04.1939

- Henn Sarv 50-aastane. Eile toimus Kuigatsis sealse ärksama seltskonna tegelase ja koolijuhataja H. Sarve 50-na sünnipäeva pühitsemine, mis ühtlasi kujunes tema 30 aasta ametijuubeliks koolipõllul. Sel puhul oli ilmunud sünnipäevalast äratama kohalik laulukoor ja õnnitlemas käidi väga rohkesti, nende hulgas maavalitsuse esindajana maanõunik J. Saul. Anti üle ohtrasti kingitusi. H. Sarv on sündinud 20.04.1889 Kogna talus Polli v. Pärnumaal talupidaja pojana. Sindi pedagoogikumi lõpetades sai õiguse õpetajana töötada. Käib Wolmari seminaris ja a. 1930. annab eksternina eksamid Treffneri gümn. juures. Töötanud õpetajana Kajavere, Vaalu ja Kuigatsi algkoolis, alates 1930. aastast viimase kooli juhatajana. Juubilar on juhtivalt osa võtnud seltskondlikust elust; juhtinud laulukoore, ja teotsenud näitejuhina kohalikes seltses. Samuti on H. Sarv energiline karskustegelane ja 1917.-20. a. kohaliku tuletõrje ühingu esimees. Olnud juhtivalt tegev kohalike rahvuspäevade korraldamisel ja R. A. toimkonna esimeheks. Ka on juubilar tuntud kui tubli pedagoog. Soovime väsimatule töömehele ka tulevikus jõudu ja püsivust viljarikkas töös! 21.04.1939

- Kuigatsis müüdi kaks talu.Vaalu kooli talu ja Soontaga koolitare. Valla eelarve 55800 kr. 24.04.1939

- Kinnitati ametisse valdade maksunõudjad ja abisekretärid. Maksunõudjaks Kuigatsis Leo Alamäe, abisekretäriks H. Järv. 10.05.1939

- Määrati vallavalitsuste palgad. Enamikus valdades vallavanema palgaks 35 kr., abidele 15 kr. Kuigatsi vallavanemale 50 kr., abidele 20 kr. kuus. 10.05.1939

- Kodukaunistamistöö Kuigatsis. 19.05.1939

- Jälle „piimalahingud“ Kuigatsis. Liikmed kutsusid kokku erakorralise peakoosoleku. Kaaluti koosoleku kokkukutsumise algataja ühingust väljaheitmise küsimust. Kuigatsisse uus keskmeiereihoone. 22.05.1939

- Ministeeriumide esindajad tutvusid Puka koolimaja ehitustöödega. Maja ehituse lõpuleviimiseks loota veel 10000 krooni laenu. 24.05.1939

- Joonatani külaskäik Kuigatsi. 31.05.1939

- Pukka iseseisev tuletõrjekompani. 14.06.1939

- Kuigatsi koolimaja saab uue välimuse. 16.06.1939

- Puka tuletõrje kaitseks. 14.07.1939

- Puka tuletõrjujad astusid tuletõrjest välja. Resolutsioonile kirjutasid alla kõik koosolijad. 19.07.1939

- Raskusi tuletõrjeühingute liitmisega. Puka tuletõrje ei anna järgi. Sangaste-keeni ühingute liitmiseks lahenevad takistused. 21.07.1939

- Kuigatsi tuletõrje võttis vastu uue põhikirja. Puka tuletõrje ei võtnud koosolekust osa. 24.07.1939

- Kuidas elab Kuigatsi. …. Tänavu on järjekordne edusamm tehtud võiduplatsile, kooliparki võidutule altari püstitamisega. See on valatud tsemendist ja nii suur nagu Tartus „Kalevipoja“ samba aluski ja kui seda juhtusin nägema, siis mõtlesingi, et eks sinna otsa püstitada mõnele tegelasele monument või midagi niisugust. Hiljem sain teada asja tõelikkuse… 28.07.1939

- Valga meeskoor Kuigatsis. 11.08.1939

- Kirjavahetus Valgamaa kohanimede pärast. Kohanimede nõukogu erikomisjon muutis maavalitsuse ettepanekut. Leebiku mitte Õhneks, vaid Haavakatku külaks. Karulasse Tahramäe. Kas Ädu on eestipärane ja Pringi saksapärane? 14.08.1939

- Puka tuletõrje küsimus lahendatagu kiiremini. 16.08.1939

- Valgamaal 2 moodsat koolimaja Lõuna-Eestis. Puka ja Sangaste koolimajad valmivad 1. okt. Koolides veevärk, kesküte ja elekter. Ehitamisel kasutatud kõige moodsamaid eeskujusid. 30.08.1939

- Kuigatsi likvideerib magasivilja. Määrati müügile valla vanadekodu. 15.09.1939

- Kuigatsis kaotati magasiait. 22.09.1939

- Puka tuletõrje kriis lahenemas. Puka kompaniile jäetakse majanduslik iseseisvus. Antakse kompaniile ka majanduslikud õigused. 22.09.1939

- Kuigatsis 2 tuletõrje kompanit. Vastasutatud Puka kompani majanduslikult iseseisvaks. Pealikuks kinnitati F. Kinger . 29.09.1939

- Pukka veel üks uus koolimaja. Tuleval aastal tehakse algust kodutööstuskooli hoone ehitusega. 2.10.1939

- Kes pääsesid Valgamaa vallavolikogudesse? Keskmine valimistest osavõtuprotsent valgamaal 65. Kuigatsi: P. Ojaver, P. Kapp, A. Pihu, O. Tein, J. Ruusmaa, J. Kinger, J. Hallik, L. Kõiv, K. Tuvi, A. Sutt, P. Herman, L. Pabstel, A. Tamm, A. Kroon, K. Kakk. 18.10.1939

- Kuigatsi perekonnaseisu teateid. 25.10.1939

- Kuigatsi Keerdi Koolitalu teistkordselt müügile. 27.10.1939

- Raamatunädala ettevalmistused Kuigatsis. 13.11.1939

- Pukas raisati arestitud vallasvara. Nikolai Rebase vara H Tiidu nõudel nende lapse kasvatusraha katteks. 13.11.1939

- Puka koolimaja avamine uueks aastaks. 15.11.1939

- Kuigatsi kohanimedest 6.11.1939

- Maleturniir Kuigatsis. ÜENÜ Kuigatsi Osakond korraldab 9. ja 10. detsembril s.a. Kuigatsis male meeskondade turniiri. Turniirist on palutud osavõtma kõik Valgamaa male osakonnad. Iga male meeskonna suurus on neljaliikmeline. Turniiri võitjale on ettenähtud mälestusauhind ja viimasele kohale tulijale lohutusauhind. 15.11.1939

- Puka rahvamajale moodsam välimus 17.11.1939

- Kündja leidis rahasid 16. sajandist. Muinasleid Kuigatsis. Korbi talu soost tõi ader välja tinakarbi16. ja 17. sajandist päritolevate müntide ja ehteasjadega. 22.11.1939

- Puka uue algkoolihoone pidulik avamine. 27.11.1939

- Puka tuletõrjele uus juhatus. 22.12.1939

- Kuigatsi vallavanem loosiga. Vallavanemaks L. Kõiv, abideks A. Sutt ja K. Tuvi. 15.12.1939

- Kuigatsi sai Maanaiste Seltsi. 8.01.1940

- Kuigatsi ÜENÜ osak. peakoosolek. 17.01.1940

- Meeleolusid maalt. Talvine Kuigatsi. 19.01.1940

- Kuigatsi vabastamise 21. aastapäev. 24.01.1940

- Perekonnanimede muutmisi Kuigatsis. 5.02.1940

- Kuigatsis 335 võõrapärase nimega eestlast. 7.02.1940

- Perekonnaseisu teateid Kuigatsist. 7.02.1940

- Komisjon Puka koolimaja külmanud torusid uurima. Nurinat tekitanud küüdikorrad jäävad Kuigatsis ära. 16.02.1940

- Vallamaksud Kaagjärves ja Kuigatsis. 21.02.1940

- Erakordselt suur surevus Kuigatsis. 4.03.1940

- Kingitus Kuigatsi vallavalitsusele. Narva linna elanik K. P. tahab kinkida oma 150-köitelise vanaaegse raamatukogu vallale, tingimusega, et raamatud paigutatakse Kuigatsi algkooli raamatukogusse. 4.03.1940

- Kuigatsi algk. internaadis on toit korralik. 6.03.1940

- Kuigatsi vallavolikogu töökoosolekult. 13.03.1940

- Meeleolusid maalt. Ühte-teist Kuigatsist. 15.03.1940

- Kodutööstuskool jäetagu Pukka. Küsimust arutas Kuigatsi vallavolikogu. 15.03.1940

- Kuigatsi Kindlustuskassa 60 a. 27.03.1940

- Energilised Kuigatsi maanaised. 29.03.1940

- Perekonnaseisu muudatused Kuigatsis. 3.04.1940

- Kuigatsi tuletõrje peakoosolekult. Valiti uus juhatus. Priipalu tuletõrje rahvamaja haridusseltsile. 15.04.1940

- Kuigatsi piimaühingu tegevusest. 17.04.1940

- Kuigatsi piimaparlamendi 10-t. koosolek 22.04.1940

- Priipalu Haridusselts tõusu teel. 29.04.1940

- Perekonnaseisumuuteid Kuigatsist 6.05.1940

- Kuigatsi vallavolikogu pikk töökoosolek. Puka kodutööstuskool Puka algkoolimajja. 10.05.1940

- Valgamaa meistrivõistlused maadluses ja tõstmises Kuigatsis. 15.05.1940

- Priipalu tuletõrje rahvamaja uue omaniku kätte. 24.05.1940

- Puka kodutööstuskooli lõpetas 21 noort. 27.05.1940

- Vekslivõltsimine Kuigatsis. 31.05.1940

- Kuigatsi vekslivõltsijale 6 kuud. Kuigatsi vallas Laane talus elutsevat Elmar-Nikolai Rebast karistab Ringkonnakohus oma väljasõiduistungil Valgas 6-kuise vangimajaga vekslivõltsimise pärast. E. Rebane oli saatnud Puka Ühispangale oma väljaja allkirjaga 50 kr. veksli Karl Rebase ja Peeter Pooli allkirjadega. Hiljem selgus, et Karl Rebase edasiandeallkiri vekslil oli võltsitud. E. Rebane tunnistas ennast selles ka süüdi. 7.06.1940

- Puka kodutööstuskool Puka algkoolimajja. 10.06.1940

- Valgamaa kirjanduslik pale. Maakond loeb oma kirjanike teoseid. Loetavamateks raamatuteks – A. Kivikase „Nimed marmortahvlil“, A. Gailiti „Karge meri“ , J. Kärneri „Öösiti kumavad linnad“ ja Mardikase „Tint“. 14.06.1940

- Kalmistute rohkus Kuigatsis. 21.06.1940

- Perekonnaseisu muudatusi Kuigatsis.1.07.1940

- Puka koolimaja „saamislugu“ revideerimisele. 3.07.1940

- Algab Kuigatsi töötava rahva organiseerimine. 5.07.1940

- Lugejad kirjutavad: Kuigatsi töölisklassi rõhub kogukonnamaks. 22.07.1940

- Uued vallavalitsused Valgamaale. Vallavanemate ja abide kand. esitati kinnitamiseks. Kuigatsi - Robert Paltser, Paul Laumets ja Jaan Piir. 2.08.1940

- Puka spordiring likvideerub. 5.08.1940

- Kuigatsi päevakaja. 12.08.1940

- Valgamaal algab maareformi teostamine. Moodustati maata ja vähese maaga talupoegade maaga varustamise vallakomiteed. Kuigatsis Paul Laumets, Aleks Vallner, Paul Raudsepp. 12.08.1940

- Priipalus avatakse töörahva nõudel algkool. 6.09.1940

- Eeskujulikud ja „vedelvorsti“ talud Valgamaal. Valgamaal on 39 eeskujulikku ja 12 halvasti majandatud talumajapidamist. „Vedelvorstidele“ jääb 12 ha-line eluasemekoht. 6.09.1940

- Priipalu algkooli juhatajaks A. Kärstna. 11.09.1940

- Uusi perekonnanimesid Kuigatsis. 13.09.1940

- Pukka asutati spordiselts „Tarmo“. 16.09.1940