2003
F. S. Sterni gravüür XIX sajandi II poolest
Sisukord:
Sissejuhatus. 3
Kuigatsi piirkonna olukorra analüüs. 3
2.1.Ajalooline taust. 3
2.2.Paiknemine. 4
2.3.Elanikkond. 5
2.4.Kuigatsi piirkonna looduslikud olud. 5
2.5.Külade majanduslikud olud. 5
2.6.Küla infrastruktuur. 6
2.7.Kuigatsi mõis. 7
2.8.Kuigatsi piirkonna hing ja meelsus. 7
2.9.Inimkapital. 8
2.10.Olemasolevad õigusdokumendid, arengukavad, lepingud. 8
Hinnang piirkonna olukorrale. 9
VISIOON 2015. 10
Eelisarendatavad valdkonnad 11
Tegevuskava. 12
Piironna arenguakava elluviimine, jälgimine. 12
Kokkuvõte. 13
LISAD:
Lisa 1 - Piirkonna kaart
Lisa 2 - Kultuurimälestiste nimekiri
Lisa 3 - Valgamaa väärtuslikud maastikud
Lisa 4 - Kuigatsi mõisa ajalugu
Lisa 5 – Tegevuskava lisadega
Sissejuhatus
Ajalooliselt tugevate tradisioonidega Kuigatsi piirkond on viimase 25 aastaga muutumas mahajäänud ääremaaks. Suletud on viimane suurem tööandja Kuigatsi kool. Kuigatsi küla asub kolme valla: Puka, Sangaste ja Õru piiril Puka valla kaguservas.
Septembris
2002 kogunes kokku ümberkaudsete külade aktiiv ja moodustati
Kuigatsi Külamaja Seltsing. Seltsing seadis oma eesmärgiks Kuigatsi
külamaja piirkonnas kultuuri ja seltsielu edendamise ning piirkonna
arengukava koostamise. Kõige paremini saavad seda teha siinsed
inimesed ise kaasates kogukonda. 2006 aastast jätkab seltsingu
tegevust külaelu edendamisel Kodupaiga Külaselts. Arengukava
sisaldab läbi mõeldud ja kirja pandud tegevusplaani koos
täiendustega aastani 2015.
Külas on
olemas kauplus, postivahetuspunkt aastani 2009 ja raamatukogu, mis
asuvad endises mõisahoones. Hoone kuulub Puka Vallavalitsusele ja
sellest on kujunenud Kuigatsi Külamaja, kust leiavad teenuseid
ümberkaudsete külade elanikud.
Kuigatsi
piirkonda kuuluvad Kuigatsi ja Vaardi külad Puka vallast ning
Sangaste valla Ädu, Mägiste, Pringi ja Vaalu külad. Vähemal
määral kasutavad külamaja teenuseid Õru valla Priipalu ja Õlatu
külade elanikud ja muidugi kõik suvitajad ja läbisõitjad. Igal
külal on oma esindaja ja nendest on moodustatud külade aktiiv.
Arengukava
koostamine ideest teostuseni kestis septembrist 2002 kuni aprill
2003. Toimus kolm külade koosolekut, küsitlus ja initsiatiivgrupi
koosolekud. Koosolekutel osales 65 inimest ja laekus 23 ankeeti.
Arengukava täieneb pidevalt tegevuste käigus.
2. Kuigatsi piirkonna olukorra analüüs.
Ajalooline taust.
Siinset
paika - Kuigatsi küla on esimest korda mainitud aastal 1366. Mõisa
kohta ulatuvad teated aastasse 1509. XVIII sajandi teisel poolel
Löwensternide valitsemise ajal kujunes mõisast üks Lõuna-Eesti
maalilisemaid mõisasüdameid, ainuüksi mõisahooneid oli loetletud
43. Mõisa juurde kuulusid elujõulised külad ja karjamõisad,
kõrtsid ja hobupostijaam. Mõisa ajal alustas tööd ja saavutas
hollandi juustu tootes kuulsuse meierei, mis töötas edasi Esimese
Eesti Vabariigi ajal ja suleti 1980-tel aastatel.
1768. aastal avati uuetüübiline mõisa-ehk külakool ka Kuigatsi mõisas. Vaalu külas asutati 1818. aastal külakool. 1920. aastast asus kool mõisahoonesse, kus ta töötas 1975 aastani. Kuigatsisse toodi maakonna erikool ja lastekodu, mis omakorda likvideeriti 2001. aastal. Maavalitsus müüs mõisakompleksi perekond Sõnajalale.
Esimese
Eesti Vabariigi ajal tegutsesid Kuigatsis Teedemeister,
Tuletõrjeühistu, Põllumajanduse Ühistu, 3 kauplust, kool,
kaitseliit, haridusselts, karskusselts, rahvaraamatukogu selts,
Mägistes kaubajaam ja sidejaoskond, Keerdil tõrvavabrik. Tegevust
jätkus ka Nõukogude Eesti ajal: teedevalitsus, meierei, Puka
Sovhoosi Kuigatsi osakond, Keeni Sovhoosi Mägiste osakond, kauplus,
sidejaoskond, rahvamaja, raamatukogu, kool.
Tartumaa
Sangaste kihelkonda kuulus aastast 1866 Kuigatsi vald – Löwenhof.
1936. aastal oli valla pindala 147,2 km2 ja elanike arv 3600, külasid 10: Keerdi, Kuigatsi, Priipalu (alevik), Pringi, Puka (alevik), Ruuna, Ratniku, Soontaga, Vaalu, Õllatu. Vallamaja ise asus Mägiste külas teede ristumiskohas Kuigatsi mõisa ja Mägiste raudteejaama vahel.
1950ndad aastad
Kuigatsi
vald jaotati 1950. aastal külanõukogude moodustamise ajal kolmeks
ja liideti osad vastavalt Puka, Sangaste ja Õru külanõukogudega.
1948. aastal oli Kuigatsi vallas 75 küla 843 majapidamisega.
Paiknemine.
Kuigatsi
küla asub Valga maakonnas Puka valla kaguservas piirnedes Sangaste
ja Õru valdadega. Külas on kauplus, side ja raamatukogu, mis on
kasutada kolme valla piiriala elanikele. Kuigatsit läbib
Võru-Viljandi ehk Võru-Tõrva-Pärnu maantee, 3 km Kuigatsist
läänes möödub Valga-Tartu maantee (ViaHanseatica) ja 2 km idas on
Tartu-Valga raudtee ja Mägiste raudteepeatus.
Kuigatsi piirkonda kuuluvad Kuigatsi ja Vaardi külad Puka vallast, Ädu, Mägiste, Pringi ja Vaalu külad Sangaste vallast.
Lähimad
asulad ja asutused:
- Puka Valla keskus, Puka Keskkool, perearst, apteek, Puka raudteejaam, Puka saetööstus “Setaria”, “Gomab” mööbel Puka tsehh, kauplused, bensiinijaam -7 km.
- Sangaste Valla keskus, Sangaste kirik ja surnuaed, “Silva AGRO”, kauplused – 16 km.
- Keeni Põhikool, puidutöökoda “Sanwood”, Kaerahelbe tehas “Sangaste Linnas”, kauplus- 10 km,
- Õru Valla keskus - 15 km,
- Priipalu küla, Priipalu surnuaed – 3km,
- puiduettevõte “Jumek” - 3 km.
Kuigi külast on kadunud üksteise järel suuremad ettevõtted-asutused, on Kuigatsi küla säilitanud oma keskse rolli ümberkaudsete külade hulgas, kuna külas on oma kauplus, seltsiruumid ja raamatukogu. Endisest rahvamajast on kujunenud Kuigatsi Külamaja.
Vt. Lisa 1. Piirkonna kaart
Elanikkond.
|
|
Lapsed |
Pensionärid |
|
Tööealised |
|
Kokku |
|
|
|
|
Töötavad |
Ei tööta |
Õpivad |
|
Kuigatsi |
Puka vald |
21 |
30 |
27 |
16 |
6 |
100 |
Vaardi |
|
16 |
11 |
5 |
11 |
- |
43 |
Mägiste |
Sangaste vald |
12 |
9 |
6 |
7 |
- |
34 |
Ädu |
|
19 |
25 |
19 |
15 |
2 |
80 |
Pringi |
|
13 |
16 |
14 |
10 |
- |
53 |
Vaalu |
|
9 |
9 |
20 |
9 |
3 |
50 |
Kokku |
|
90 |
100 |
91 |
68 |
11 |
360 |
Kokku
on külades 152 majapidamist, nendest on 14 majapidamist, mida ei
kasutata aastaringi ja tühje maju on 6.
Kuigatsi piirkonna looduslikud olud.
Kuigatsit
läbib Kuigatsi oja ja külas on väike paisjärv. Järv hakkab kinni
kasvama, 2003 aastast on alustatud talgute korras järve kalda
puhastamist võsast. Kuigatsi küla on taotlenud Puka vallalt
paisjärve ja kaldaäärse maa munitsipaliseerimist. 2010 aastal sai
uue ilme järveäärne külaplats kiige, lehtla ja ujumiskohaga.
Maastik on iseloomulik Otepää kõrgustiku äärealale – lainjas, vaheldusrikas. 10 km kaugusel asub Kuutsemägi. Samuti ilusa vaatega Sannamägi ja üks kolmest Puka valla uhkusest –Kuigatsi Linnamägi, mis vajab korda tegemist.
Väiksemad metstukad vahelduvad põldude ja heinamaadega. Põllud on haritud, maa on leidnud sihipärase kasutuse.
Kuigatsi mõisa hooned ja park on kantud kultuurimälestiste nimekirja arhidektuuri mälestistena.
Vt. Lisa 2. Kultuurimälestiste nimekiri
Lisa 3. Valgamaa väärtuslikud maastikud
Külade majanduslikud olud.
Maareformi
käigus taluseaduse alusel loodi Sangaste vallas Keeni Sovhoosi
lagunedes spetsialistide poolt elujõulised talud. Puka vallas aga
Kuigatsi taluühistud.
Tootmistalud
ja ettevõtjad 16:
Mägiste küla:
Jaanimäe talu – Kristmann
Ädu küla:
Luiga talu – Hiller
Uuela talu – Kõiv
Pringi küla: 2 Vaariku talu - Teder
Vihman - ettevõtja
Vaalu küla: 6 Kutsari talu – Kirt
Kõngi talu – Mõts
Kangro talu – Rebane
Rootse talu – Rebane
Reinukese talu – Teder
Kuigatsi:
“Hellason” - ettevõtja
“Külamaja äri” - Teder
Kungla talu – Rosenberg
Kuigatsi TÜ - põllumajandus
Hargo talu – Ute Wohlrab –tori hobused, turism
Talud
annavad tööd oma pere liikmetele, lisaks kaubeldakse tööle
sulane.
Taludes kasutatakse hooajatöödel lisatööjõudu.
Piirkonnas ei ole suuremaid firmasid, küll aga 2 väikest perefirmat.
Tööl käiakse:
Keenis – 15
Pukas – 7
Kuigatsis – 8
Mujal kaugemal – 29
töötuid naisi – 31
Meestel puuduvad: oskused, töötahe, motivatsioon tegelda äri ja ettevõtlusega.
Külade infrastruktuur.
Piirkonnas on hajakülad, väike keskus asub Kuigatsi külas mõisasüdames. Kuna külad asuvad piki Võru – Viljandi(Tõrva) teed, on omavaheline ühendus hea. Remonti vajavad talude teed ja heas olukorras ei ole Kuigatsi Pargitagune tee.
Seoses teedevalitsuse reorganiseerimisega ja rahanappusega on halvenenud riigiteede olukord ja hooldamine. Muret valmistas kitsas ja ohtlik sild järve ääres tammi peal.. rekonstrueeriti 2006-2007. Vajadus on rattatee järele Mägiste raudtee peatusest Kuigatsi. Küladel ja taludel puuduvad viidad, puudub avalik piirkonnakaart.
Suletud on 2009 postivahetuspunkt. Piirkonda teenindab postiljon. Kuigatsis on 39, Mägistes 17, Ädus 5, Lentso teel 5, Pringis 10, Palus 5, Andrel 3, Siimul 7, Kaldmal 12, Kirdul 5, Vaardil 8 postkasti. Telefoni ja interneti levik on tagatud teenusepakkujate poolt.Avaliku interneti kasutuse võimalus on Kuigatsi raamatukogus - külamajas, kus on arvutid lugejatele ja traadita interneti levi.
Kanalisatsioon on ainult külamajal – voolab endise koolitrassi kaudu biotiikidesse (on amortiseerunud). Prügiveol kasutatakse Veolia teenuseid.
Aktiivset ehitustegevust külades ei toimu, renoveeritakse tasapisi kodumajapidamisi. Viimase kolme aastaga on Kuigatsis remonditud 5 maja. talunikel on uued kaasaegsed lüpsiplatsid, töökojad ja uued tootmishooned
2.7.Kuigatsi mõis.
Suurim vaatamisväärsus külas ja piirkonnas on ümberehituste käigus kannatada saanud aga siiski veel väärikas Kuigatsi mõisa süda.
Mõisa ajalugu koos külaga ulatub aastasse 1366, läbi sajandite on mõis käinud käest kätte, omanikud on olnud Dumpianid, Löwensternid, Nolkenid.
1920. aastal mõis riigistati, seal paiknes sõjaväeosa, osade kaupa kolis Vaalu kool üle mõisa härrastemajja. Saksa okupatsiooni ajal majutati mõisasse sõjaväge ja kool tegutses ajutiselt jälle Vaalus. 1975. aastal suleti Kuigatsi 8-klassiline kool, tegevust jätkati maakonna puuetega laste erikooli ja lastekoduna. Mitmetel põhjustel likvideeriti
2