2003

F. S. Sterni gravüür XIX sajandi II poolest

Sisukord:

1. Sissejuhatus. 3

2. Kuigatsi piirkonna olukorra analüüs. 3

2.1.Ajalooline taust. 3

2.2.Paiknemine. 4

2.3.Elanikkond. 5

2.4.Kuigatsi piirkonna looduslikud olud. 5

2.5.Külade majanduslikud olud. 5

2.6.Küla infrastruktuur. 6

2.7.Kuigatsi mõis. 7

2.8.Kuigatsi piirkonna hing ja meelsus. 7

2.9.Inimkapital. 8

2.10.Olemasolevad õigusdokumendid, arengukavad, lepingud. 8

1. Hinnang piirkonna olukorrale. 9

2. VISIOON 2015. 10

3. Eelisarendatavad valdkonnad 11

4. Tegevuskava. 12

5. Piironna arenguakava elluviimine, jälgimine. 12

6. Kokkuvõte. 13

LISAD:

Lisa 1 - Piirkonna kaart

Lisa 2 - Kultuurimälestiste nimekiri

Lisa 3 - Valgamaa väärtuslikud maastikud

Lisa 4 - Kuigatsi mõisa ajalugu

Lisa 5 – Tegevuskava lisadega

1. Sissejuhatus

Ajalooliselt tugevate tradisioonidega Kuigatsi piirkond on viimase 25 aastaga muutumas mahajäänud ääremaaks. Suletud on viimane suurem tööandja Kuigatsi kool. Kuigatsi küla asub kolme valla: Puka, Sangaste ja Õru piiril Puka valla kaguservas.

Septembris 2002 kogunes kokku ümberkaudsete külade aktiiv ja moodustati Kuigatsi Külamaja Seltsing. Seltsing seadis oma eesmärgiks Kuigatsi külamaja piirkonnas kultuuri ja seltsielu edendamise ning piirkonna arengukava koostamise. Kõige paremini saavad seda teha siinsed inimesed ise kaasates kogukonda. 2006 aastast jätkab seltsingu tegevust külaelu edendamisel Kodupaiga Külaselts. Arengukava sisaldab läbi mõeldud ja kirja pandud tegevusplaani koos täiendustega aastani 2015.

Külas on olemas kauplus, postivahetuspunkt aastani 2009 ja raamatukogu, mis asuvad endises mõisahoones. Hoone kuulub Puka Vallavalitsusele ja sellest on kujunenud Kuigatsi Külamaja, kust leiavad teenuseid ümberkaudsete külade elanikud.

Kuigatsi piirkonda kuuluvad Kuigatsi ja Vaardi külad Puka vallast ning Sangaste valla Ädu, Mägiste, Pringi ja Vaalu külad. Vähemal määral kasutavad külamaja teenuseid Õru valla Priipalu ja Õlatu külade elanikud ja muidugi kõik suvitajad ja läbisõitjad. Igal külal on oma esindaja ja nendest on moodustatud külade aktiiv.

Arengukava koostamine ideest teostuseni kestis septembrist 2002 kuni aprill 2003. Toimus kolm külade koosolekut, küsitlus ja initsiatiivgrupi koosolekud. Koosolekutel osales 65 inimest ja laekus 23 ankeeti. Arengukava täieneb pidevalt tegevuste käigus.

2. Kuigatsi piirkonna olukorra analüüs.

1. Ajalooline taust.

Siinset paika - Kuigatsi küla on esimest korda mainitud aastal 1366. Mõisa kohta ulatuvad teated aastasse 1509. XVIII sajandi teisel poolel Löwensternide valitsemise ajal kujunes mõisast üks Lõuna-Eesti maalilisemaid mõisasüdameid, ainuüksi mõisahooneid oli loetletud 43. Mõisa juurde kuulusid elujõulised külad ja karjamõisad, kõrtsid ja hobupostijaam. Mõisa ajal alustas tööd ja saavutas hollandi juustu tootes kuulsuse meierei, mis töötas edasi Esimese Eesti Vabariigi ajal ja suleti 1980-tel aastatel.

1768. aastal avati uuetüübiline mõisa-ehk külakool ka Kuigatsi mõisas. Vaalu külas asutati 1818. aastal külakool. 1920. aastast asus kool mõisahoonesse, kus ta töötas 1975 aastani. Kuigatsisse toodi maakonna erikool ja lastekodu, mis omakorda likvideeriti 2001. aastal. Maavalitsus müüs mõisakompleksi perekond Sõnajalale.

Esimese Eesti Vabariigi ajal tegutsesid Kuigatsis Teedemeister, Tuletõrjeühistu, Põllumajanduse Ühistu, 3 kauplust, kool, kaitseliit, haridusselts, karskusselts, rahvaraamatukogu selts, Mägistes kaubajaam ja sidejaoskond, Keerdil tõrvavabrik. Tegevust jätkus ka Nõukogude Eesti ajal: teedevalitsus, meierei, Puka Sovhoosi Kuigatsi osakond, Keeni Sovhoosi Mägiste osakond, kauplus, sidejaoskond, rahvamaja, raamatukogu, kool.

Tartumaa Sangaste kihelkonda kuulus aastast 1866 Kuigatsi vald – Löwenhof.

1936. aastal oli valla pindala 147,2 km2 ja elanike arv 3600, külasid 10: Keerdi, Kuigatsi, Priipalu (alevik), Pringi, Puka (alevik), Ruuna, Ratniku, Soontaga, Vaalu, Õllatu. Vallamaja ise asus Mägiste külas teede ristumiskohas Kuigatsi mõisa ja Mägiste raudteejaama vahel.

1950ndad aastad

Kuigatsi vald jaotati 1950. aastal külanõukogude moodustamise ajal kolmeks ja liideti osad vastavalt Puka, Sangaste ja Õru külanõukogudega. 1948. aastal oli Kuigatsi vallas 75 küla 843 majapidamisega.

1. Paiknemine.

Kuigatsi küla asub Valga maakonnas Puka valla kaguservas piirnedes Sangaste ja Õru valdadega. Külas on kauplus, side ja raamatukogu, mis on kasutada kolme valla piiriala elanikele. Kuigatsit läbib Võru-Viljandi ehk Võru-Tõrva-Pärnu maantee, 3 km Kuigatsist läänes möödub Valga-Tartu maantee (ViaHanseatica) ja 2 km idas on Tartu-Valga raudtee ja Mägiste raudteepeatus.

Kuigatsi piirkonda kuuluvad Kuigatsi ja Vaardi külad Puka vallast, Ädu, Mägiste, Pringi ja Vaalu külad Sangaste vallast.

Lähimad asulad ja asutused:

- Puka Valla keskus, Puka Keskkool, perearst, apteek, Puka raudteejaam, Puka saetööstus “Setaria”, “Gomab” mööbel Puka tsehh, kauplused, bensiinijaam -7 km.

- Sangaste Valla keskus, Sangaste kirik ja surnuaed, “Silva AGRO”, kauplused – 16 km.

- Keeni Põhikool, puidutöökoda “Sanwood”, Kaerahelbe tehas “Sangaste Linnas”, kauplus- 10 km,

- Õru Valla keskus - 15 km,

- Priipalu küla, Priipalu surnuaed – 3km,

- puiduettevõte “Jumek” - 3 km.

Kuigi külast on kadunud üksteise järel suuremad ettevõtted-asutused, on Kuigatsi küla säilitanud oma keskse rolli ümberkaudsete külade hulgas, kuna külas on oma kauplus, seltsiruumid ja raamatukogu. Endisest rahvamajast on kujunenud Kuigatsi Külamaja.

Vt. Lisa 1. Piirkonna kaart

1. Elanikkond.

Kokku on külades 152 majapidamist, nendest on 14 majapidamist, mida ei kasutata aastaringi ja tühje maju on 6.

1. Kuigatsi piirkonna looduslikud olud.

Kuigatsit läbib Kuigatsi oja ja külas on väike paisjärv. Järv hakkab kinni kasvama, 2003 aastast on alustatud talgute korras järve kalda puhastamist võsast. Kuigatsi küla on taotlenud Puka vallalt paisjärve ja kaldaäärse maa munitsipaliseerimist. 2010 aastal sai uue ilme järveäärne külaplats kiige, lehtla ja ujumiskohaga.

Maastik on iseloomulik Otepää kõrgustiku äärealale – lainjas, vaheldusrikas. 10 km kaugusel asub Kuutsemägi. Samuti ilusa vaatega Sannamägi ja üks kolmest Puka valla uhkusest –Kuigatsi Linnamägi, mis vajab korda tegemist.

Väiksemad metstukad vahelduvad põldude ja heinamaadega. Põllud on haritud, maa on leidnud sihipärase kasutuse.

Kuigatsi mõisa hooned ja park on kantud kultuurimälestiste nimekirja arhidektuuri mälestistena.

Vt. Lisa 2. Kultuurimälestiste nimekiri

Lisa 3. Valgamaa väärtuslikud maastikud

1. Külade majanduslikud olud.

Maareformi käigus taluseaduse alusel loodi Sangaste vallas Keeni Sovhoosi lagunedes spetsialistide poolt elujõulised talud. Puka vallas aga Kuigatsi taluühistud.

Tootmistalud ja ettevõtjad 16:

Mägiste küla:

Jaanimäe talu – Kristmann

Ädu küla:

Luiga talu – Hiller

Uuela talu – Kõiv

Pringi küla: 2 Vaariku talu - Teder

Vihman - ettevõtja

Vaalu küla: 6 Kutsari talu – Kirt

Kõngi talu – Mõts

Kangro talu – Rebane

Rootse talu – Rebane

Reinukese talu – Teder

Kuigatsi: 

“Hellason” - ettevõtja

“Külamaja äri” - Teder

Kungla talu – Rosenberg

Kuigatsi TÜ - põllumajandus

Hargo talu – Ute Wohlrab –tori hobused, turism

Talud annavad tööd oma pere liikmetele, lisaks kaubeldakse tööle sulane.

Taludes kasutatakse hooajatöödel lisatööjõudu.

Piirkonnas ei ole suuremaid firmasid, küll aga 2 väikest perefirmat.

Tööl käiakse:

• Keenis – 15

• Pukas – 7

• Kuigatsis – 8

• Mujal kaugemal – 29

• Töötuid on 68: nendest väikelastega pereemad – 6

töötuid naisi – 31

Meestel puuduvad: oskused, töötahe, motivatsioon tegelda äri ja ettevõtlusega.

1. Külade infrastruktuur.

Piirkonnas on hajakülad, väike keskus asub Kuigatsi külas mõisasüdames. Kuna külad asuvad piki Võru – Viljandi(Tõrva) teed, on omavaheline ühendus hea. Remonti vajavad talude teed ja heas olukorras ei ole Kuigatsi Pargitagune tee.

Seoses teedevalitsuse reorganiseerimisega ja rahanappusega on halvenenud riigiteede olukord ja hooldamine. Muret valmistas kitsas ja ohtlik sild järve ääres tammi peal.. rekonstrueeriti 2006-2007. Vajadus on rattatee järele Mägiste raudtee peatusest Kuigatsi. Küladel ja taludel puuduvad viidad, puudub avalik piirkonnakaart.

Suletud on 2009 postivahetuspunkt. Piirkonda teenindab postiljon. Kuigatsis on 39, Mägistes 17, Ädus 5, Lentso teel 5, Pringis 10, Palus 5, Andrel 3, Siimul 7, Kaldmal 12, Kirdul 5, Vaardil 8 postkasti. Telefoni ja interneti levik on tagatud teenusepakkujate poolt.Avaliku interneti kasutuse võimalus on Kuigatsi raamatukogus - külamajas, kus on arvutid lugejatele ja traadita interneti levi.

Kanalisatsioon on ainult külamajal – voolab endise koolitrassi kaudu biotiikidesse (on amortiseerunud). Prügiveol kasutatakse Veolia teenuseid.

Aktiivset ehitustegevust külades ei toimu, renoveeritakse tasapisi kodumajapidamisi. Viimase kolme aastaga on Kuigatsis remonditud 5 maja. talunikel on uued kaasaegsed lüpsiplatsid, töökojad ja uued tootmishooned

2.7.Kuigatsi mõis.

Suurim vaatamisväärsus külas ja piirkonnas on ümberehituste käigus kannatada saanud aga siiski veel väärikas Kuigatsi mõisa süda.

Mõisa ajalugu koos külaga ulatub aastasse 1366, läbi sajandite on mõis käinud käest kätte, omanikud on olnud Dumpianid, Löwensternid, Nolkenid.

1920. aastal mõis riigistati, seal paiknes sõjaväeosa, osade kaupa kolis Vaalu kool üle mõisa härrastemajja. Saksa okupatsiooni ajal majutati mõisasse sõjaväge ja kool tegutses ajutiselt jälle Vaalus. 1975. aastal suleti Kuigatsi 8-klassiline kool, tegevust jätkati maakonna puuetega laste erikooli ja lastekoduna. Mitmetel põhjustel likvideeriti

2