koostatud 2003 aastal, 

tegevuskava on täiendatud

2003

F. S. Sterni gravüür XIX sajandi II poolest

Sisukord:

1. Sissejuhatus. 3

2. Kuigatsi piirkonna olukorra analüüs. 3

2.1.Ajalooline taust. 3

2.2.Paiknemine. 4

2.3.Elanikkond. 5

2.4.Kuigatsi piirkonna looduslikud olud. 5

2.5.Külade majanduslikud olud. 5

2.6.Küla infrastruktuur. 6

2.7.Kuigatsi mõis. 7

2.8.Kuigatsi piirkonna hing ja meelsus. 7

2.9.Inimkapital. 8

2.10.Olemasolevad õigusdokumendid, arengukavad, lepingud. 8

1. Hinnang piirkonna olukorrale. 9

2. VISIOON 2015. 10

3. Eelisarendatavad valdkonnad 11

4. Tegevuskava. 12

5. Piironna arenguakava elluviimine, jälgimine. 12

6. Kokkuvõte. 13

LISAD:

Lisa 1 - Piirkonna kaart

Lisa 2 - Kultuurimälestiste nimekiri

Lisa 3 - Valgamaa väärtuslikud maastikud

Lisa 4 - Kuigatsi mõisa ajalugu

Lisa 5 – Tegevuskava lisadega

1. Sissejuhatus

Ajalooliselt tugevate tradisioonidega Kuigatsi piirkond on viimase 25 aastaga muutumas mahajäänud ääremaaks. Suletud on viimane suurem tööandja Kuigatsi kool. Kuigatsi küla asub kolme valla: Puka, Sangaste ja Õru piiril Puka valla kaguservas.

Septembris 2002 kogunes kokku ümberkaudsete külade aktiiv ja moodustati Kuigatsi Külamaja Seltsing. Seltsing seadis oma eesmärgiks Kuigatsi külamaja piirkonnas kultuuri ja seltsielu edendamise ning piirkonna arengukava koostamise. Kõige paremini saavad seda teha siinsed inimesed ise kaasates kogukonda. 2006 aastast jätkab seltsingu tegevust külaelu edendamisel Kodupaiga Külaselts. Arengukava sisaldab läbi mõeldud ja kirja pandud tegevusplaani koos täiendustega aastani 2015.

Külas on olemas kauplus, postivahetuspunkt aastani 2009 ja raamatukogu, mis asuvad endises mõisahoones. Hoone kuulub Puka Vallavalitsusele ja sellest on kujunenud Kuigatsi Külamaja, kust leiavad teenuseid ümberkaudsete külade elanikud.

Kuigatsi piirkonda kuuluvad Kuigatsi ja Vaardi külad Puka vallast ning Sangaste valla Ädu, Mägiste, Pringi ja Vaalu külad. Vähemal määral kasutavad külamaja teenuseid Õru valla Priipalu ja Õlatu külade elanikud ja muidugi kõik suvitajad ja läbisõitjad. Igal külal on oma esindaja ja nendest on moodustatud külade aktiiv.

Arengukava koostamine ideest teostuseni kestis septembrist 2002 kuni aprill 2003. Toimus kolm külade koosolekut, küsitlus ja initsiatiivgrupi koosolekud. Koosolekutel osales 65 inimest ja laekus 23 ankeeti. Arengukava täieneb pidevalt tegevuste käigus.

2. Kuigatsi piirkonna olukorra analüüs.

1. Ajalooline taust.

Siinset paika - Kuigatsi küla on esimest korda mainitud aastal 1366. Mõisa kohta ulatuvad teated aastasse 1509. XVIII sajandi teisel poolel Löwensternide valitsemise ajal kujunes mõisast üks Lõuna-Eesti maalilisemaid mõisasüdameid, ainuüksi mõisahooneid oli loetletud 43. Mõisa juurde kuulusid elujõulised külad ja karjamõisad, kõrtsid ja hobupostijaam. Mõisa ajal alustas tööd ja saavutas hollandi juustu tootes kuulsuse meierei, mis töötas edasi Esimese Eesti Vabariigi ajal ja suleti 1980-tel aastatel.

1768. aastal avati uuetüübiline mõisa-ehk külakool ka Kuigatsi mõisas. Vaalu külas asutati 1818. aastal külakool. 1920. aastast asus kool mõisahoonesse, kus ta töötas 1975 aastani. Kuigatsisse toodi maakonna erikool ja lastekodu, mis omakorda likvideeriti 2001. aastal. Maavalitsus müüs mõisakompleksi perekond Sõnajalale.

Esimese Eesti Vabariigi ajal tegutsesid Kuigatsis Teedemeister, Tuletõrjeühistu, Põllumajanduse Ühistu, 3 kauplust, kool, kaitseliit, haridusselts, karskusselts, rahvaraamatukogu selts, Mägistes kaubajaam ja sidejaoskond, Keerdil tõrvavabrik. Tegevust jätkus ka Nõukogude Eesti ajal: teedevalitsus, meierei, Puka Sovhoosi Kuigatsi osakond, Keeni Sovhoosi Mägiste osakond, kauplus, sidejaoskond, rahvamaja, raamatukogu, kool.

Tartumaa Sangaste kihelkonda kuulus aastast 1866 Kuigatsi vald – Löwenhof.

1936. aastal oli valla pindala 147,2 km2 ja elanike arv 3600, külasid 10: Keerdi, Kuigatsi, Priipalu (alevik), Pringi, Puka (alevik), Ruuna, Ratniku, Soontaga, Vaalu, Õllatu. Vallamaja ise asus Mägiste külas teede ristumiskohas Kuigatsi mõisa ja Mägiste raudteejaama vahel.

1950ndad aastad

Kuigatsi vald jaotati 1950. aastal külanõukogude moodustamise ajal kolmeks ja liideti osad vastavalt Puka, Sangaste ja Õru külanõukogudega. 1948. aastal oli Kuigatsi vallas 75 küla 843 majapidamisega.

1. Paiknemine.

Kuigatsi küla asub Valga maakonnas Puka valla kaguservas piirnedes Sangaste ja Õru valdadega. Külas on kauplus, side ja raamatukogu, mis on kasutada kolme valla piiriala elanikele. Kuigatsit läbib Võru-Viljandi ehk Võru-Tõrva-Pärnu maantee, 3 km Kuigatsist läänes möödub Valga-Tartu maantee (ViaHanseatica) ja 2 km idas on Tartu-Valga raudtee ja Mägiste raudteepeatus.

Kuigatsi piirkonda kuuluvad Kuigatsi ja Vaardi külad Puka vallast, Ädu, Mägiste, Pringi ja Vaalu külad Sangaste vallast.

Lähimad asulad ja asutused:

- Puka Valla keskus, Puka Keskkool, perearst, apteek, Puka raudteejaam, Puka saetööstus “Setaria”, “Gomab” mööbel Puka tsehh, kauplused, bensiinijaam -7 km.

- Sangaste Valla keskus, Sangaste kirik ja surnuaed, “Silva AGRO”, kauplused – 16 km.

- Keeni Põhikool, puidutöökoda “Sanwood”, Kaerahelbe tehas “Sangaste Linnas”, kauplus- 10 km,

- Õru Valla keskus - 15 km,

- Priipalu küla, Priipalu surnuaed – 3km,

- puiduettevõte “Jumek” - 3 km.

Kuigi külast on kadunud üksteise järel suuremad ettevõtted-asutused, on Kuigatsi küla säilitanud oma keskse rolli ümberkaudsete külade hulgas, kuna külas on oma kauplus, seltsiruumid ja raamatukogu. Endisest rahvamajast on kujunenud Kuigatsi Külamaja.

Vt. Lisa 1. Piirkonna kaart

1. Elanikkond.

		Lapsed	Pensionärid		Tööealised		Kokku
				Töötavad	Ei tööta	Õpivad
Kuigatsi	Puka vald	21	30	27	16	6	100
Vaardi		16	11	5	11	-	43
Mägiste	Sangaste vald	12	9	6	7	-	34
Ädu		19	25	19	15	2	80
Pringi		13	16	14	10	-	53
Vaalu		9	9	20	9	3	50
Kokku		90	100	91	68	11	360

Kokku on külades 152 majapidamist, nendest on 14 majapidamist, mida ei kasutata aastaringi ja tühje maju on 6.

1. Kuigatsi piirkonna looduslikud olud.

Kuigatsit läbib Kuigatsi oja ja külas on väike paisjärv. Järv hakkab kinni kasvama, 2003 aastast on alustatud talgute korras järve kalda puhastamist võsast. Kuigatsi küla on taotlenud Puka vallalt paisjärve ja kaldaäärse maa munitsipaliseerimist. 2010 aastal sai uue ilme järveäärne külaplats kiige, lehtla ja ujumiskohaga.

Maastik on iseloomulik Otepää kõrgustiku äärealale – lainjas, vaheldusrikas. 10 km kaugusel asub Kuutsemägi. Samuti ilusa vaatega Sannamägi ja üks kolmest Puka valla uhkusest –Kuigatsi Linnamägi, mis vajab korda tegemist.

Väiksemad metstukad vahelduvad põldude ja heinamaadega. Põllud on haritud, maa on leidnud sihipärase kasutuse.

Kuigatsi mõisa hooned ja park on kantud kultuurimälestiste nimekirja arhidektuuri mälestistena.

Vt. Lisa 2. Kultuurimälestiste nimekiri

Lisa 3. Valgamaa väärtuslikud maastikud

1. Külade majanduslikud olud.

Maareformi käigus taluseaduse alusel loodi Sangaste vallas Keeni Sovhoosi lagunedes spetsialistide poolt elujõulised talud. Puka vallas aga Kuigatsi taluühistud.

Tootmistalud ja ettevõtjad 16:

Mägiste küla:

Jaanimäe talu – Kristmann

Ädu küla:

Luiga talu – Hiller

Uuela talu – Kõiv

Pringi küla: 2 Vaariku talu - Teder

Vihman - ettevõtja

Vaalu küla: 6 Kutsari talu – Kirt

Kõngi talu – Mõts

Kangro talu – Rebane

Rootse talu – Rebane

Reinukese talu – Teder

Kuigatsi: 

“Hellason” - ettevõtja

“Külamaja äri” - Teder

Kungla talu – Rosenberg

Kuigatsi TÜ - põllumajandus

Hargo talu – Ute Wohlrab –tori hobused, turism

Talud annavad tööd oma pere liikmetele, lisaks kaubeldakse tööle sulane.

Taludes kasutatakse hooajatöödel lisatööjõudu.

Piirkonnas ei ole suuremaid firmasid, küll aga 2 väikest perefirmat.

Tööl käiakse:

• Keenis – 15

• Pukas – 7

• Kuigatsis – 8

• Mujal kaugemal – 29

• Töötuid on 68: nendest väikelastega pereemad – 6

töötuid naisi – 31

Meestel puuduvad: oskused, töötahe, motivatsioon tegelda äri ja ettevõtlusega.

1. Külade infrastruktuur.

Piirkonnas on hajakülad, väike keskus asub Kuigatsi külas mõisasüdames. Kuna külad asuvad piki Võru – Viljandi(Tõrva) teed, on omavaheline ühendus hea. Remonti vajavad talude teed ja heas olukorras ei ole Kuigatsi Pargitagune tee.

Seoses teedevalitsuse reorganiseerimisega ja rahanappusega on halvenenud riigiteede olukord ja hooldamine. Muret valmistas kitsas ja ohtlik sild järve ääres tammi peal.. rekonstrueeriti 2006-2007. Vajadus on rattatee järele Mägiste raudtee peatusest Kuigatsi. Küladel ja taludel puuduvad viidad, puudub avalik piirkonnakaart.

Suletud on 2009 postivahetuspunkt. Piirkonda teenindab postiljon. Kuigatsis on 39, Mägistes 17, Ädus 5, Lentso teel 5, Pringis 10, Palus 5, Andrel 3, Siimul 7, Kaldmal 12, Kirdul 5, Vaardil 8 postkasti. Telefoni ja interneti levik on tagatud teenusepakkujate poolt.Avaliku interneti kasutuse võimalus on Kuigatsi raamatukogus - külamajas, kus on arvutid lugejatele ja traadita interneti levi.

Kanalisatsioon on ainult külamajal – voolab endise koolitrassi kaudu biotiikidesse (on amortiseerunud). Prügiveol kasutatakse Veolia teenuseid.

Aktiivset ehitustegevust külades ei toimu, renoveeritakse tasapisi kodumajapidamisi. Viimase kolme aastaga on Kuigatsis remonditud 5 maja. talunikel on uued kaasaegsed lüpsiplatsid, töökojad ja uued tootmishooned

2.7.Kuigatsi mõis.

Suurim vaatamisväärsus külas ja piirkonnas on ümberehituste käigus kannatada saanud aga siiski veel väärikas Kuigatsi mõisa süda.

Mõisa ajalugu koos külaga ulatub aastasse 1366, läbi sajandite on mõis käinud käest kätte, omanikud on olnud Dumpianid, Löwensternid, Nolkenid.

1920. aastal mõis riigistati, seal paiknes sõjaväeosa, osade kaupa kolis Vaalu kool üle mõisa härrastemajja. Saksa okupatsiooni ajal majutati mõisasse sõjaväge ja kool tegutses ajutiselt jälle Vaalus. 1975. aastal suleti Kuigatsi 8-klassiline kool, tegevust jätkati maakonna puuetega laste erikooli ja lastekoduna. Mitmetel põhjustel likvideeriti

2
001.aastal kool.

2001

Oksjonil müüdi kooli hooned – 8 nimetust 400 000 krooni eest perekond Sõnajalale, kellel aga puudub sügavam huvi ja tahe edasise arendustegevuse vastu. Sõnajalad ei ole seni mõisale väga head omanikud, aastas kord käiakse kohal, kõik kipub lagunema. Kohalikud elanikud siiski proovivad ära hoida halvimat ja heast tahtest hoitakse mõisal silm peal – toimib naabrivalve. 2009 sai küla poolt algatatud ja perekonna osalusel talgute korras korrastatud mõisa esine ja avatud vaade härrastemajale.

Vt. Lisa 4. Kuigatsi mõisa ajalugu.

2.8. Kuigatsi piirkonna hing ja meelsus.

Külades on läbi aegade olnud olemas ühtekuuluvustunne.

1920. aastatel ehitas külarahvas mõisa sõiduhobuste tallist talgute korras endale rahvamaja. Seltsitegevus oli heal järjel. Nõukogude ajal oli piirkonnas tänu tublile rahvamaja juhatajale Lea Kärsnale väga aktiivne tegevus. Kuigatsit külastasid kutselised kollektiivid, näidati kino, käidi koos laulmas ja näitemängu tegemas ning rahvatantsu tantsimas. Kuigatsi peod olid kuulsad lähedal ja kaugel. Aastal 1975, mil 8-klassiline kool muutus maakonna erivajadustega laste kooliks, kaotas Kuigatsi oma hea maine. Üksteise järel kadusid majandid, meierei, teedevalitsus, isegi kauplus. Raskeim aeg oli külale kooli lõplik sulgemine. Hakati rohkem omaette hoidma. Kooli kadudes kolisid piirkonnast mitmed tugevad pered. Kooli teenendavad elanikud jäid tööta.

Loodus on ilus: olemas on remontivajav mõisasüda, lähedal on Kuutsemägi, külas on vaba tööjõudu, nende jaoks oleks võimalus tegeleda majutuse, turismiga jne.

Puka vald sai tagasi oma valdusesse endise rahvamaja, mis oli 80.ndatel ehitatud ümber töökoja-õppehooneks. Kogu aja on selles hoones olnud raamatukogu.

Küla seltsielu vaibudes jäi siiski raamatukogu juurde 10-12 inimesega grupp – Siiliklubi. Tähistati kalendritähtpäevi, kutsuti külla huvitavaid inimesi, tunti rõõmu koosolemisest. Oskuste ja võimaluste leidmisel tegutses õpiring.

2001-2002 aasta oli Kuigatsi rahvale raske, aga lootusrikas. Rahvamaja oli tühi ja kütteta. Raamatukogu laiendas oma ruume. Maja nimetati ümber Külamajaks. Avati kauplus “Külamaja äri”, side sai omale nägusa ruumi. Juba 2001 otsis Keeni naisseltsi esinaine Katrin Kõiv ruume, kus oma külade rahvaga üritusi korraldada. Kuna kooli-mõisahooned koos sobivate ruumidega läksid eravaldusesse, on ainuke koht külamaja 80 m2 saal. 8.märtsil 2002 toimuski esimene ühine pidu, mis õnnestus väga hästi. Järgnesid emadepäev, suvelõpupidu lastele, lõikuspidu, marditrall, nääritrall. Käiakse koos näitemängu õppimas, tantsimas, käsitööd tegemas. Üleval on kasutajatele valmis kangasteljed. Tulevikule mõeldes asutati 2002 Külamaja seltsing, 2006 aastal Kodupaiga Külaselts. Talgute korras alustati 2001 aastal bussijaama ümbruse korrastamist, järgnesid talgud järve ääres, edasi on igal aastal tuldud kokku küla korrastama.

Rajatud on Kuigatsi pargi taha noorte spordiplats ja Kuigatsi järve ääres külaplats.

Külamaja ja raamatukogu peab üleval Puka Vallavalitsus. Üritusi on toetanud Sangaste Vallavalitsus.

2.9.Inimkapital.

Piirkonnas on puudus oskustöölistest, lahkunud on pedagoogiline kaader. Palju on pensionäre ja lastega nooremaid peresid. Tööd otsitaks k Edukad on endise Keeni sovhoosi spetsialistid, kellel on praegu tugevad tootmis- ja alternatiivtootmistalud.

2.10.Olemasolevad õigusdokumendid, arengukavad, lepingud.

Kuigatsi Külamaja Seltsingul on sõlmitud oma seltsinglastega tegevuse leping ja seatud eesmärkideks Kuigatsi piirkonna arengukava koostamine, küla arendus, piirkonna maine kujundamine, külainimeste aktiivsem osalemine kohalikuelu küsimuste lahendamisel, piirkonna kultuuri ja seltsielu edendamine ning vaba aja sisukam veetmine.

Kodupaiga Külaselts asutatud 2006 ja tegevuse eesmärkideks küla arendus, piirkonna maine kujundamine, külainimeste aktiivsem osalemine kohalikuelu küsimuste lahendamisel, piirkonna kultuuri ja seltsielu edendamine ning vaba aja sisukam veetmine.

Kuigatsi piirkonna arengukava – koostatud 2003 ja täiendustega kehtiv aastani 2015.

Kodupaiga Külaseltsil on rendi- ja kasutuslepingud sõlmitud Puka vallavalitsusega Kuigatsi Külamaja ja Kuigatsi järveäärse külaplatsi kasutuse osas.

3. Hinnang piirkonna olukorrale.

Tugevused:	Nõrkused:
ilus loodus: metsad, ürgorg, järv soodne asukoht mõisakompleks külakeskuse hoone – külamaja aktiivsete inimeste olemasolu külatraditsioonid	hooldamata mõisakompleks, meierei, järv oma kooli puudumine ettevõtjate vähesus suurettevõtete puudumine vananev elanikkond elanike passiivsus
Võimalused:	Ohud:
Otepää ja Kuutsemäe lähedus Kuigatsi infrastruktuuri arendamine investeerijate kaasamine mõisakompleksi arendamiseks turistide ja rändajate arvu kasv Via Hanseatica	passivsed mõisakompleksiomanikud huvi puudumine investeeringuteks, töökohtade loomiseks poliitiline ebastabiilsus suurendab ääremaastumist

Kuigatsi asub looduslikult kaunis kohas käidava Võru – Tõrva tee ääres. Külas on väga ilus aga probleeme tekitav mõisasüda koos pargiga ja ilus aga lagunev meierei hoone. Väga tähtis kogu piirkonnale on oma külamaja, kus on kauplus, side, raamatukogu, seltsitegevuse ruumid ja peosaal. Külas ja piirkonnas on olemas aktiivsed inimesed, keda kaasates on võimalik olemasolevaid traditsioone jätkata ja külaelu edendada.

Piirkonnas on suletud kool, lapsed käivad Puka ja Keeni koolides. Laste side kodukohaga nõrgeneb ja pärast kooli ei tule lapsed enam tagasi, kuna puuduvad töökohad ja ettevõtlikkuse vaim. Mõis pargiga on eravalduses, omanikud ei ole võimelised ja ei huvitu kompleksi arendamisest. Meiereis oleks võimalik tegelda ettevõtlusega, puudub omanik ja rahastaja. Järve äärne ala on kinni kasvamas ja ootab ujumiskohta ning kiigeplatsi.

Kuutsemäe lähedus, kavandatav Via Hanseatica trass ja ümbrukonnas turismialase teeninduse aktiviseerimine loob piirkonnas soodsad arengu võimalused.

1. Piirkonna VISIOON 2015

KUIGATSI ON ELUJÕULINE PIIRKOND VALGAMAAL.

Kuigatsi mõisakompleks on piirkonna süda.

Mõisa peahoone ja kõrvalhooned on restaureeritud, lammutatud on mõisa ansamblisse sobimatud 70ndatel ehitatud internaat ja amortiseerunud katlamaja. Park on korrastatud ja täiendatud uute puudega. Häärberi esine on haljastatud. Mõisale on leitud rakendus: pakutakse majutusteenuseid, väike pansionaat, konverentsid, puhkus.

Kuigatsis on välja arendatud infrastruktuur.

Külamajal on korras keskküte ja kanalisatsioon ning parandatud katus. Korrastatud maja välisfassaad ja ümbrus. Raamatukogu ruumid on remonditud ja valgusküllased, sisustatud on küla teabetuba – tarkusetare ja ringide ruum. Kuigatsit tutvustatakse väikese infolehe abil ja olemas on kodulehekülg.

Külas on uus bussijaam ja selle ümbrus on korrastatud. Olemas on teadete tahvel nii bussijaamas kui külamajas. Taludel on viidad – nimesildid. Järve kallas on korrastatud, olemas on ilusa liivaga supluskoht, kalda lähedal on sobivale kohale rajatud kiigeplats lõkkeaseme ja istekohtadega.

Järve ääres olev meierei on leidnud rakenduse toitlustus-puhkekohana. Teed on korras ja hooldatud, remonditud on sild ja veskitamm.

Külades on aktiivne seltsielu ja ühistegevus.

Seltsitegevuseks on remonditud ja sisustatud sobivad ruumid. Saal on saanud tagasi oma endised mõõtmed, vahetatud on põrand ja olemas on pidude ja sportimise jaoks vajalik sisustus. Kuigatsi külamajas tegutseb õpiring. Tegeldakse enesetäiendamisega ja õpitakse sõprade kogemustest. Jätkub kokkutulekute traditsioon.

Käiakse koos tantsimas ja tehakse näitemängu. Igas tegemises on kaasatud lapsed kui tulevased elanikud ja külaelu arendajad.

Piirkonnas on konkurentsivõimelised tootmistalud, alternatiivtootmistalud ja väikeettevõtted.

Kasvatatakse karja ja teravilja, edenenud on loomakasvatus, tegeldakse marja- ja köögiviljakasvatusega. Igas teises majapidamises tegeldakse tootmise või teenuste pakkumisega. Talud ja majapidamised on puhtad heakorrastatud.

Pakutakse turimialaseid teenuseid.

KUIGATSI OLI, ON JA JÄÄB MEIE KODUKOHAKS.

1. Eelisarendatavad valdkonnad.

1.Külakeskuse arendamine

1.1.Külamaja

Renoveerida külamaja küttesüsteem, parandada hoone katus ja välisfassaad ja korrastada ümbrus. Puurkaevu projekteerimine ja ehitamine või kasutusele võtmine.

Külamajas sisustada tarkusetare ja ringide ruum, kujundada ümber olemasolev peosaal ja remontida tualettruumid. Remontida ja sisustada uue mööbliga raamatukogu.

1.2.Supluskoht

Omandada järve äärne maa külale. Koostada puhkekoha detailplaneering. Korrastada järve kallas ja supluskoht. Ehitada välja lõkkeplats kiige ja istekohtadega.

1.3.Kiigeplats

Ädu mäele ehitada kiigeplats suviste ürituste läbiviimiseks.

1.4.Heakord

Korrastada Kuigatsi küla keskus. Remontida bussijaam. Külades teede ääred korrastada ja kõrvaldada teede äärne võsa. Organiseerida külade ja talude viidad. Korraldada majapidamiste heakorra hindamine.

2.Külatraditsioonide säilitamine

2.1.Seltsitegevus

Edendada tantsu- ja käsitööringi tegevust ja luua soodsad tingimused uute ringide tekkeks. Muretseda spordivahendid ja korraldada spordimängude võistlusi.

Koguda ja säilitada materjale Kuigatsi piirkonna ajaloo ja tänapäeva kohta tuleviku tarbeks.

2.2.Üritused

Korraldada piirkonna rahvale vähemalt viis suuremat temaatilist üritust aastas, tähistada kalendritähtpäevi ja veeta sisukalt vaba aega.

Kõigis küla tegemistes kaasatakse ka lapsed, sest tulevikus on nemad külaelu edasiviijad.

2.3.Küla kokkutulek

Jätkata kokkutulekute traditsiooni. Korraldada alates 2003. aastast iga 5 aasta järel Kuigatsi koolile pühendatud külade kokkutulek.

3.Mõisa rakendamine.

3.1.Praeguste omanikega läbirääkimine

Pidada mõisaomanikega läbirääkimisi .

3.2.Rahastaja leidmine

Levitada infot rahastaja või uute omanike leidmiseks mõisa kompleksile ja endisele meierei hoonele.

4.Ettevõtluse edendamine

4.1.Kursused, väljaõpe, info

Osaleda piirkondlikel kursustel, korraldada õppepäevi ja külastusvisiite alternatiivsetesse tegevuspaikadesse. Õpiringi jätkab oma tegevust. Kursused turismi, väikeettevõtluse ja alternatiivpõllumajanduse arendamiseks. Koguda ja vahendada ettevõtluse alast infot.

4.2.Projektid

Esitada fondidesse projekte oma tegevustele toetuse saamiseks.

1. Tegevuskava - esimene

Aeg	Tegevus, investeeringu objekt	Maksumus	Rahastamise allikas	Vastutaja
2003	1.Külamaja küttesüsteemi renoveerimine 2.Tarkusetare sisustamine 3.Heakord – Kuigatsi maine parandamine – talgud. 4.Kuigatsi küla kokkutulek 5.Käsitöö õpiring	300 000 40 000 5 000 5 000 5 000	Hasartmäng, Puka v. Partnerlus, seltsing Kohalik omaalgatus Kultuurkapital Selts “Semud”	Puka v. seltsing seltsing seltsing seltsing
2004	1.Saali rekonstrueerimine 2.Kuigatsi küla puurkaev 3.Järvekalda majanduskava 4.Ädu mäe kiigeplats 5.Ettevõtlusalased infopäevad 6.Viidamajandus	100 000 40 000 5 000	Fond, Puka v Fond, Puka v Fond, Puka v Fond, Sangaste v. Kohalik omaalgatus Fond	Puka v. Puka v. Puka v. Sangaste seltsing seltsing
2005	1.Ringide ruumi remont 2.Bussijaama korrastamine 3.Supluskoha korrastamine 4.Alternatiivsete huvi- ja majandustegevuste tutvustamine		Fond, Puka v Fond, Puka v	seltsing. seltsing Puka v. seltsing
2006	1.Külamaja katuse remont ja varikatus 2.Lõkkeplatsi rajamine 3.Majapidamiste heakorra konkurss		Fond, Puka v Fond, Puka v	Puka v. seltsing seltsing seltsing
2007	1.Külamaja fassaadi remont 2.Telkimisplats		Fond, Puka v	Puka v ettevõtl.
2008	1.Raamatukogu remont ja sisustamine 2.Kokkutulek		Fond, Puka v	Puka v. seltsing
2009

7. Piirkonna arengukava elluviimine, jälgimine.

Arengukava on aluseks piirkonna edasisele arengule.

Arengukava on avalikult kättesaadav Kuigatsi Raamatukogus ja Kuigatsi koduleheküljel.

Arengukava vaadatakse üle kord aastas: 01 märtsiks. Hinnatakse tehtu, aktualiseeritakse arengukava tegevuskava, tehakse parandused ja täiendused. Arengukava hindab külade aktiiv.

8. Kokkuvõte.

Arendustegevus on protsess. Seega on arengukava pidevalt muutuv ja käesolev kava on fikseering ühest teatud etapist Kuigatsi piirkonna arengus. Keskendudes oma tugevustele, kasutades ära võimalusi, püüdes parandada nõrkusi ja vältides ohte võib Kuigatsi piirkonnast saada imetore koht elamiseks ja töötamiseks. Töö arengukava täiustamisel jätkub pidevalt.

Piirkonna liider Õnne Paimre on osalenud Liikumise Kodukant projektis Eesti Külad ehk E-village, mille käigus on valminud Kuigatsi piirkonna arengukava. Tööd juhendas Rivo Noorkõiv.

1. Lisa 1

2. Piirkonna kaart ja asendiplaan

4. 
   

6. 

8. Lisa 2

9. Kultuurimälestiste nimekiri.

Kuigatsi küla:

Ajaloomälestised - II maailmasõjas hukkunute ühishaud

Arhidektuurimälestised - Kuigatsi mõisa peahoone

- Kuigatsi mõisa park

- Kuigatsi mõisa palmimaja

- Kuigatsi mõisa käsiait

- Kuigatsi mõisa pesuköök

- Kuigatsi mõisa kelder

- Kuigatsi mõisa teenijatemaja

- Kuigatsi mõisa sõiduhobuste tall

- Kuigatsi mõisa valitsejamaja

- Kuigatsi mõisa tõllakuur

- Kuigatsi mõisa ait

- Kuigatsi mõisa kuivati moonakatemaja

- Kuigatsi mõisa piirdeaia postid

- Kuigatsi mõisa vesiveski – meierei

- Kuigatsi mõisa moonakatemaja

- Kuigatsi mõisa tuuleveski

- Kuigatsi mõisa kuivati varemed

- Kuigatsi mõisa jahiloss Soontaga

Vaardi küla:

Arheoloogiamälestised - asulakoht

- kalmistu “Vasila kabelimägi”

- ohverdamiskoht Villemisillas “Jaani kiriku ase”

Pringi küla:

Arheoloogiamälestised - kalmistu “Pringi kabelimägi”

- ohverdamiskoht “ohvrimägi”

Vaalu küla:

Arheoloogiamälestised - Jaani kiriku ase

Ädu küla:

Arheoloogiamälestised - asulakoht

- kalmistu “Kabelimägi”

1. Lisa 3

Valgamaa väärtuslikud maastikud

Valga Maakonna teemaplaneering.

Valgamaa väärtuslikud maastikud. Valga Maavalitsus 2002

Pikaantsu - Priipalu - Kuigatsi - Mägiste

Ala klass: II

Ala tüüp: 2

Ala pindala: 2276 ha

Ala asukoht: Valga maakond, Õru, Puka ja Sangaste vald

Ala tähtsus: maakondlik

Ala kirjeldus:

Ala hõlmab Priipalu, Kuigatsi, Mägiste, Ädu, Pringi, Vaalu ja Õlatu külasid, kus sarnaselt Murikatsile moodustavad väärtuse säilinud asustusstruktuur ja maaliline jõeorule avanev vaade. Maastikuliselt jääb ala Valga nõo lainjasse moreenmaastikku. Tugevam reljeefi langus on ala keskossa jääva Kuigatsi oja poole, mille kallastel on rohkesti soostunud alasid. Suurema osa alast moodustavad põllu- ja looduslikud rohumaad. Ala sisse jääb Kuigatsi küla, kus asuvat mõisat on esmakordselt mainitud 1509. aastal (Koywkatz). Mõis on kuulunud Loewensternidele, Nolkenitele. 1920.aastast kuni 2001.aasta kevadeni tegutses mõisahoonetes kool. Nüüd on mõisakompleksi omanikuks perekond Sõnajalg. Mõisapark koos läheduses asuva paisjärve ja Kuigatsit läbiva väga käänulise teega on suure esteetilise väärtusega. Ilusad vaated avanevad Priipalu külas kogu Kuigatsi oja ümbrusele, see on ala, kus seitsmekümnendate aastate lõpul korraldati suuri, üleliidulisi autokrosse.

Vaadeldava ala piiresse jäävad maakonna keskmisest kõrgema mullaviljakusega põllumaad (40 - 44 hindepunkti).

Hinnangud:

KAV (2): hästi säilinud asustusstruktuur ja teedevõrk; väärtuslikud elemendid: Kuigatsi mõis koos pargiga, maa-aluna kalmistu, kivikalmed.

EV (2): ilusad vaated Kuigatsi ümbruses.

LV (2): Kuigatsi mõisapark

IV (2): kõrge kohaliku väärtusega.

RTP (2): kena maastik läbisõiduks.

Soovitused maakasutuse, ehitustegevuse ja hoolduse osas ala piirides:

Oluline on hoida põllumajanduslikus kasutuses kõrge mullaviljakusega põllu- ja rohumaid. Asustuse säilimist tuleks igati toetada. Säilitada/korrastada Kuigatsi mõisahooneid, parki ja puiesteid, vältida uute ehitiste paigutamist parki. Võimalusel lammutada ebavajalikud endised sovhoosiaegsed tootmishooned.

Maakonnaplaneeringu kohaselt on Kuigatsi küla kompaktse hoonestusega piirkond detailplaneerimise kohustusega ala, kus uute hoonete ehitamiseks on vajalik detailplaneeringu koostamine.

Kehtestatud piirangud: Ala piiresse jäävate riikliku kaitse all olevate mälestiste osas arvestada Muinsuskaitse seadusest (RT I 1994, 24,391; 1996, 49, 953; 8, 1538; 1997, 93, 1559) tulenevaid piiranguid, kaitsealuste loodusobjektide osas Kaitstavate loodusobjektide seadusest (RT I 1994, 46, 773; 1998, 23, 323; 36/37, 555; 1999, 54, 583; 95, 843; 2001, 50, 286) tulenevaid piiranguid ning veekogude osas Ranna ja kalda kaitse seadusest (RT I 1995, 31, 382; 1999, 95, 843; 2001, 50, 290) tulenevaid piiranguid.

Täiendava inventariseerimise vajadus.

1. Lisa 4

1. Kuigatsi mõisa ajalugu

Kuigatsi, saksa keeles Löwenhof, vanades ürikutes ja allikates veel Kuikatz, Quuygatz, Kuikaetz, Kuiekatzs, Kuyekatze, Kuyuakatz, Kuvekatzts,Kuikas, Koykas, Koykatz, Koywkatz, Coywenkatz, Dumpianshof…On nähtavasti vanemaid mõisu.

1920ndad aastad

Mõisa varasemast ajaloost on teada, et mõis asetses Tartu piiskopkonnas. 1. jaanuaril 1366. a müüsid vennad Henneke ja Hinke von Walmes oma isa pärusmõisa koos veski, tiigi ja tammiga 1 400 marga eest Johann von Ungernile. Ungernite suguvõsale jäigi Kuigatsi kogu 15. sajandi vältel. 1466. aastast on teada rendileping W. Von Ungerni ja Tartu kapiitli vahel, millega kapiitel rendib Kuigatsi mõisa 7 talu ja 10 adramaaga endale. 1509. aastal läks Kuigatsi naisliini pidi Claus Dumpiani kätte ja sellest omanikust saigi Kuigatsi uueks nimeks Dumpianshof, mis nagu nähtub Sangaste kirikuarhiivis säilinud vanast vakuraamatust, kõlas kohaliku rahva suus Tümbä mõis ja vald. 1522. aastal andis Tartu piiskop mõisa, veski ja 4 küla (Hollikatz, Alluth, Kodierwe, Hennikus) Ungernitele tagasi, kuid C. Dumpianil õnnestus need 1526. aastal uuesti enda valdusesse saada. Mõis restitueeriti peale Liivi sõda 1593. aastal viimaselt omanikult W. Dumpianilt. 1602. aasta saadi mõis tagasi ja see läks W. Dumpiani õepojale W. Dückerile. Poola valitsuse all kuulus mõis mõnda aega poola aadliperekonnale Malissowskytele, kuid 1627. aastal said Dückerid rüüstatud mõisa tagasi. Varasemast kuuekümnest mõisateenijast ei olnud alles ainustki, üles oli haritud ainult 3 ¾ adramaad. 1637. ja 1649. aastal sai leitnant Johann Dücker oma valduse kohta Kuninganna Kristiinalt kinnituse.

1684. aastast on teada esimene mõisa plaan, millele mõisa keskus on märgitud tingliku kelpkatusega, korstnatega hoonena. Mõisa asukohta muudetud ei ole. Keskust ümbritsesid osaliselt liivased, osaliselt lubjased põllud.

Samast aastast on teada ka mõisa kirjeldus, milles antakse maade spetsifikatsioon, kuid ei käsitleta hoonestust. Põllud olid põhiliselt liivased või lubjased, mets liivapõhjal, mõisal oli küllalt palju võsastunud alasid (Buschland).Mõisa piirkonnast voolas läbi Väike-Emajõgi.

Dückeritele jäi mõis ka enamuse 18. sajandi vältel. Segastel Põhjasõja aastatel sai Kuigatsi mõis tõenäoliselt kannatada, nagu ka teised Liivimaa alad. 1732. aastaks peaks Drückeritele kuuluv mõis enam-vähem taastatud olema. Sel aastal hinnati Kuigatsi katastriameti poolt ära.

G. A. Dücker abiellus 18. sajandi lõpuveerandis Loewensternide suguvõssa kuuluva neiuga ja 1776. aastal ostis C. L. von Loewenstern, Antsla ning Uus-Antsla mõisate omanik, Poltaava lahingu kangelane rootsi major, Kuigatsi oma pojale P. L. J. von Loewensternile 56 000 hõberubla eest. Kuigatsi mõis sai uueks nimeks Loewenhof. Lisaks Kuigatsi mõisale sai P. L. J. von Loewenstern isalt päranduseks ümbruskonna mõisad Pringi ja Soontaga, ostis hiljem Vaalu mõisa.

Hupeli teateil oli Kuigatsi mõisa suuruseks 1761. aastal 9 ½ adramaad. Mõisa hooned olid meeldivalt ehitatud ("hübsch gebaut"). Mõisas piknes Timpa postijaam Viimane nimetus viitab mõisa varasemale nimetusele Dumpianshof.

Edaspidi omandas Kuigatsi P. L. J. von Loewensterni poeg P. Loewenstern (1782-1852), kes põhiliselt Prantsusmaal ja Inglismaal elas kuuludes diplomaatilisse korpusse, elu lõpuaastai Kuigatsis, kus ta ka vanapoisina suri. Mõisa sai päranduseks tema vennapoeg P. B. A. von Loewenstern (1826-1876), kelle tütre abielu kaudu läks Kuigatsi üle von Nolcenite suguvõsale, kellele kuulus Alatskivi mõis Tartumaal. Kuigatsi mõis renditi välja. Viimaseks omanikuks oli 1920. aastal E. von Ungern-Sternberg (sündinud Nolcken), kellelt mõis võõrandati Eesti maaseaduse põhjal.

Kuigatsi mõis kujunes 19. sajandil hästikorrastatud, põhiliselt kivihoonetega täisehitatud majanduslikuks üksuseks. Mõisa ehitiste arv ulatus 1865. aastal koostatud nimekirja alusel üle Põhja-Liivimaa keskmise. Kuigatsi mõisale kuulus 41 hoonet.